Eesti positsioon maailma juhtivates info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamist hindavates indeksites on, arvestades Eestis käibelolevate IKT lahenduste mitmekesisust ja taset, üllatuslikult madal. Antud uuringus analüüsitakse Eesti madala positsiooni tagamaid, antakse poliitikasoovitusi tagamaks IKT sektori paremaks kajastamiseks vaatlusalustes indeksites ja pakutakse välja konkreetne tegevuskava Eesti positsiooni parandamiseks.
“Riigi võimekus ja usaldusväärsus sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudab riik kasutada IKT-st tulenevaid tehnoloogilisi võimalusi oma majanduse ja ühiskonna arendamiseks.” – Katrin Pihor
Analüüsiti Eesti positsiooni kahes juhtivas IKT kasutamist hindavas indeksis – Maailmas Majandusfoorumi (NRI) ja ÜRO e-valitsuse arengu indeksis (EGDI). Kuigi IKT indeksid on maailmas laialt tunnustatud, on nende metoodikas palju ebaselgust, nõrkusi ja ebatäpsust, mis mõjutavad ka Eesti positsiooni.
Selgus, et ÜRO EGDI puhul on tegemist objektiivsema indeksiga, mis tagab küll suurema indeksi sõltumatuse, kuid samal ajal on oluliselt keerulisem arvesse võtta riikide spetsiifilist konteksti. NRI indeks on EGDI-ga võrreldes läbipaistvam ja metoodiliselt lihtsamini jälgitav, kuid see on ka kergemini manipuleeritav.
Indeksites ilmnes ka Eesti tagasihoidlikum areng IKT valdkonnas:
- Võrreldes naaberriikidega jääb madalaks Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekus, võimekus uusi tehnoloogiaid hankida ja neid ka kasutusele võtta.
- Õigussüsteemi tõhusus jääb ettevõtjate hinnangul teistele riikidele alla, mis viitab Eesti kohtute efektiivsuse ja maine probleemidele.
- Paistab silma ka Eesti ettevõtete kõrge maksukoormus.
- Küsitletud ettevõtjad ei ole rahul Eesti hariduse kvaliteediga.
Siinkohal ka mõningad soovitused, kuidas parandada Eesti positsiooni:
- Edasipidi tuleks järjest enam tähelepanu pöörata IKT teenuste kliendikesksuse suurendamisele. Lähtuda ei tuleks mitte üksnes innovaatilistest lahendustest, vaid sellest, millist teenust kodanik vajab.
- On vaja kasvatada inimeste teadlikkust ja kujundada IKT teadlikku nõudlust ühiskonnas laiemalt.
- Tehniliste lahenduste kõrval oleks vaja mõelda ka kasutajate rollile ühiskonna kujundamisel, kuna järjest olulisemaks saab kodanike osalus ühiskonna arengu suunamisel.