IKT-alaste pädevustega tööjõu puuduse teema on Eestis püsinud päevakajalisena aastaid ning enamik tehtud uuringutest jõuab järeldusele, et töötajatest on suur puudus. Antud uuringus aga selgub, et nõudluse lisandumine võib viia olukorrani, kus lõpetajate arv vastab enam-vähem täpselt tööjõu vajadustele.
„Mitte kõigi IKT valdkonna ametite osas pole töökäte nappust nagu võib-olla arvatakse. Tööjõupakkumine ei vasta ilmtingimata tööjõuvajadustele.“ – Anne Jürgenson
Leiti, et IKT spetsialiste oli Eestis kokku 16 287, kellest ligikaudu pooled töötavad IKT sektoris ja pooled muudel aladel. Hariduse osas selgus, et ligikaudu pooltel IKT sektori töötajatest omasid kõrgharidust. Ligi 80% on neid juhtide ja analüütikute ning arhitektide seas. Muudel tegevusaladel on kõrgharidusega töötajaid üldiselt sama palju, kuid vähem on erihariduseta spetsialiste. Ka välistööjõu osatähtsus on IKT sektoris üsna marginaalne. Tööjõuvajaduse prognoosis leiti, et IKT erialast ettevalmistust nõudvate ametikohtadel on sektoris vaja töötajaid aastani 2020 juurde sõltuvalt sektorikasvustsenaariumist 2661 – 4456 inimest.
- Kõrgharidusega lõpetajaid on vaja suurusjärgus 4200 – 5600, kuid pakkumine jääb samal ajal aga 4550 lõpetaja tasemele.
- Kutseharidusega uute töötajate nõudlus ulatub 2500 – 2900 töötajani, samas pakkumine on suurusjärgus 4000 lõpetajat.
Tööandjate hinnangul ollakse olemasoleva tööjõuga üldjoontes rahul, mis on seoses ka sellega, et tööandjad on töötajaid ise paljuski oma ettevõttes välja koolitanud, mis kirjeldab omakorda tõsiasja, et valmis ja piisavate teadmiste ning kogemustega IKT spetsialiste pole lihtne leida. Töötajate puhul hinnatakse üha enam üldpädevust – suhtlemisoskust, probleemilahendamisoskust, meeskonnatöö ja juhtimisoskust koos erialaste oskustega. Tööandjate hinnangul ei ole IKT spetsialistide ettevalmistuse kvaliteet õppurite arvu kasvule järgi tulnud ning kriitikat pälvib ka IKT-alast haridust pakkuvate õppekavade lõpetajate üldpädevuste tase.
Uuringu soovitused
- Kõrghariduse osas peab õppurite arvu rõhuasetus olema tarkvaraarendusega seotud spetsialistide ettevalmistusel, üldpädevuste arendamine, tihedam koostöö erialade vahel, ja ettevõtjate ning haridusasutuste vahelise koostöö parandamine.
- Kutsehariduse osas tuleks üle vaadata IKT-erialase kutsehariduse pakkumine nii mahtude kui eelkõige õppe kvaliteedi osas.
- Üldhariduse osas tuleks arendada üldpädevuste omandamist ning suutlikust ise õppida, et elukestva õpihoiaku peale täiendavat baasi ehitada.