Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) moodustab üha olulisema osa maailma kaubavahetusest ning on olnud viimastel aastakümnetel üks kiiremini arenevaid teadus-, tehnoloogia- ja ärivaldkondi. Globaalse majanduskriisiga kaasnenud sisenõudluse järsk langemine sundis ka Eesti IKT sektori ettevõtteid otsima uusi võimalusi oma ekspordivõimekuse suurendamiseks. Käesoleva uuringu eesmärk oligi anda ülevaade Eesti IKT ettevõtete arengutest ning selgitada antud ettevõtete senist eksporditegevust, ekspordimahte, sihtturge ja eksporti soodustavaid ning takistavaid tegureid.

„Kiiresti globaliseeruvas ja koostöövõrgustike põhiseks muutuvas IKT turul muutub üha olulisemaks ettevõtete konkurentsieelise säilitamise seisukohalt iseseisev turundustöö ja oskus luua koostöösuhteid.“ – Helena Rozeik

Selgus, et IKT sektori osakaal ettevõtlussektoris on suhteliselt väike, panustades tööhõive, ekspordi ja lisandväärtuse loomisse 4-7%. IKT ettevõtetest ekspordivad vaid 31% (661 ettevõtet), kelle hulgast paljudel on ekspordimahud pisikesed.

Eesti IKT ettevõtete peamiseks tugevuseks välisturgudel on võimalus pakkuda oma tooteid-teenuseid hea hinna-kvaliteedi suhtega. Siiski takistavad IKT ettevõtete ekspordipotentsiaali täielikku rakendamist tugev konkurents välisturgudel ja sobiva tööjõuressursi nappus.

Leiti, et IKT ettevõtete endi ootused tuleviku suhtes on positiivsed. IKT sektori ekspordimahud on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Sellegi poolest jääb nõrgaks ettevõtete oskus teha iseseisvat turundustööd ning luua koostöösuhteid nii teiste ettevõtetega kui ka kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutustega.

eesti_ikt

Soovitused IKT sektori ekspordivõimaluste arendamiseks:

  • Sobiva tööjõuressursi nappus – enam tuleks panustada IKT alastele koolitustele ning teha kindlaks, millise kvalifikatsiooniga spetsialiste vajatakse.
  • Alustavatel ja potentsiaalsetel eksportööridel oleks suur abi informatsioonist sihtturgude kohta. Abi oleks koolitustest-seminaridest nii sihtturgude kohta üldiselt kui ka IKT sektori spetsiifikat arvestades.
  • Kogemustega eksportöörid kasutavad enamasti vahendajat sihtturul või teevad allhanketööd ning turundust enda tugevuseks ei peeta. Selle tõttu tuleks suurendada iseseisva turundustöö kompetentsi. Kompetentside väljaarendamise osas saaksid tuge pakkuda nii EAS kui haruliidud.
  • Soodustada koostööd kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutustega.

Vaata ka

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ekspordile suunatud arengukava 2009-2013