Eesti saab 2018. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks. Antud uuringu eesmärk oli analüüsida EL Nõukogu eesistumise seisukohast võtmepositsioonidel töötavate ametnike ja poliitikute arendus- ja koolitusvajadusi, et tõsta Eesti võimekust täita edukalt EL eesistujamaa rolli.

Arendus- ja koolitusvajaduse kirjeldamiseks:

  • koostati EL Nõukogu eesistumisega seotud ametnike ja poliitikute sihtrühmade kirjeldused;
  • koostati kompetentsimudel ning määratleti ametnike ja poliitikute soovituslik tase nende kompetentside, teadmiste ja oskuste lõikes;
  • tuvastati, millised on EL ülesannetega seotud Eesti ametnike ja poliitikute kompetentside, teadmiste ja oskuste praegune tase;
  • koostati sihtrühmade lõikes detailne koolitus- ja arendustegevuste programm koos mahtude ja maksumuse prognoosiga.

Kompetentsimudeli koostamisel määratleti ametnike ja poliitikute EL eesistumisega seotud vastutusvaldkonnad ning neid toetavad kompetentsid ja teadmised- oskused. Vajalike kompetentsidena toodi välja 1) läbirääkimiste pidamine ja mõjutamine, 2) kommunikatsioon ja infojuhtimine, 3) koostöö ja võrgustikutöö, 4) juhtimine ja eestvedamine, 5) kohanemisvõime ja arenguvalmidus ning 6) pingetaluvus. Olulisemate oskuste ja teadmistena märgiti mudelis 1) EL institutsioonid ja otsustusprotsess, 2) EL liikmesriikide olukord ja kultuurikontekst, 3) teadmised Eesti riigivalitsemisest, 4) poliitikavaldkonna alased teadmised ning 5) võõrkeele oskus. Kompetentsimudelis märgiti sihtrühmade ning kompetentside, teadmiste-oskuste lõikes ka nende soovituslik tase.

Uuringu käigus vaatluse all olnud ametnike ja poliitikute praegusi teadmisi ja kompetentse hinnati valdavalt heal tasemel olevaks. Kõrgemate teadmiste ja oskustega paistsid silma COREPERi (Alaliste Esindajate Komitee) saadikud ja valdkonna asjatundjad. Samas ilmnes, et ligi pooled (42%) uuringus osalenutest ei ole viimase kolme aasta jooksul osa võtnud koolitus- või arendustegevusest, mis toetaks ametniku EL alaste ülesannete täitmist. Üheks põhjuseks on seejuures vastanute arvamusele tuginedes, et pakutavad koolitused ei vasta nende tööalastele ja personaalsetele vajadustele.

Analüüsi käigus tehti ettepanek jaotada ametnike arendustegevused vastavalt 70:20:10 printsiibile, kus kõige suurem rõhk (70%) oleks igapäevatöö raames omandatavatel oskustel ja praktikal,  väiksem osa (20%) arendustegevustest toimuks teiste inimeste (nt. koosöövõrgustike, mentorluse) kaudu ning väikseim osa (10%) tugineks formaalsetel koolitustel. Arendustegevuste väljatöötamisel on soovitud tagada nende mitmekülgsus (s.t erinevate meetodite kasutamine nagu loengud, rollimängud, õppereisid jms), samuti vajaduspõhisus ning fokuseeritus (s.t et lähtutakse selgelt iga sihtrühma vajadustest).

Uuringutulemustele ja ekspertide hinnagule toetudes nähti põhiliste arendusvajadustena Eesti ametnike puhul inglise keele kasutamise oskust tööolukorras ja esinemisoskust.Lisaks tehti ettepanekud koolitus- ja arendustegevuste osas konkreetsete sihtrühmade lõikes (s.t ministrid ja COREPER-i saadikud, teemajuhid, töögrupijuhid ja nende asejuhid, sisueksperdid ja  sisukoordinaatorid) vastavalt nende praegusele ja kompetentsimudelis kirjeldatud soovituslikule tasemele.

“Hea tulemuse saavutamine tähendab väga head kontaktvõrgustikku ELi institutsioonides ja Euroopa kultuurikonteksti tundmist, sest suur osa tööst enne lõplike kokkulepete saavutamist tehakse ära „koridorides“.” – Rauno Vinni

 

Vaata ka

Eesistumise kompetentsimudel

Eesti eesistumine 2018

Esitlus_EL_Koordinatsioonikogus