Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas on välja toodud põlevkivi kaevandamis- ja kasutusvõimaluste uurimise vajadused järgnevaks 15 aastaks. Mõttekoda Praxis, AS Maves ning TTÜ uuringu eesmärk oli määrata eelispiirkonnad põlevkivi kaevandamiseks aastani 2030, lähtudes nii loodus-, majandus- kui ka sotsiaalse keskkonna tingimustest. Eelispiirkondade esialgsel valikul tugineti 2014 – 2015 aastal valminud kaevandamistundlikkuse aruandele. Uuring koosnes kolmest üksteisele järgnevast osast.
Esimese etapi ehk loodusmõjude analüüsis hinnati looduspiirangutest lähtuvalt kümmet suuremat registreeritud kaevandamisloa taotlusega ala, kolme varianti Iisakus ning ühte Uus-Kiviõlis. Looduspiirangute analüüsi tulemusena leiti kuus võimaliku kaevandusala: Uus-Kiviõli, Sonda, Sonda 2 ja Oandu uuringualad Lüganuse vallas ning Estonia 2 ja oluliste looduskaitseliste piiranguteta ala Iisakust põhja pool Alutaguse vallas. Neist nii mäetehniliste tingimuste, kaitstavate loodusobjektide vähesuse kui ka maavara kadude vähendamiseks on eelistatuim Uus-Kiviõli kaevandamisala. Sellel kaevandusalal ei leidu olulisi looduskaitseobjekte, peamiselt tuleb tähelepanu pöörata metsise elupaikadele piirkonna kaguosas. Prognoositava mõju osas loodusele järgneb Uus-Kiviõlile Iisaku kaevanduspiirkond. Teiste vaadeldud alade puhul tuleb rohkem arvestada kaevandamisalal esinevate (sh kaitsealuste) loomade ja lindude elupaikade häirega. Uuringus leiti läbivalt, et kaevandamise seisukohalt on hädavajalikud metsise ja lendorava asurkondade seisundi parandamiseks suunatud tegevused.
Uuringu teise etapi eesmärk oli koostada eelnevalt valitud eelisalades majandusliku tasuvuse finantsmudel, mis võimaldab koostada piirkondade eelisjärjestuse kahel kaevandamisviisil – kamber- ja kombainkaevandamine. Mudel tugineb kulukomponentide hinnangulistel maksumusel, nende olulisuses ning mõjuteguritel. Kulukomponentideks on teiste seas näiteks kaevandamise sügavus, põlevkivivaru kogus ja kvaliteet. Mõlema kaevandamisviisiga reastatakse eelispiirkonnad kaevise väljamise ja kapitali kulu indeksite põhjal. Majandusliku analüüsi tulemusel leiti, et mõlema kaevandamistehnoloogia korral on soodsaim Uus-Kiviõli kaevandusala, kulukuselt järgnevad Sonda kaevealad. Jõuti ka järeldusele, et kõik eelisalad, kus saab kasutada kombainkaevandamist, on väiksemate kadude ja tööjõukulude tulemusel pikaajaliselt soodsamad kamberkaevandamisest.
Sotsiaalmajandusliku analüüsi osas uuriti uute potentsiaalsete kaevanduste mõjusid kohalikele elanikele, majandusele ning tööjõule. Selle jaoks kaardistati eelnevates uuringutes tuvastatud seoseid piirkonda iseloomustavatele muutujatele ja viidi läbi mitmed fookusrühma intervjuud kohalike elanike ning omavalitsuse ametnikega. Mõjusid uuriti nii uute kaevanduste kui ka juba käigus olevate ning suletud kaevanduste põhjal. Nii intervjuude kui varasemate uuringute põhjal selgus, et nii elanikud kui omavalituse ametnikud peavad suurimaks mureks vee režiimi muutuseid, mida on juba kogetud ka seni avatud kaevandustega. Samuti tunnetavad elanikud, et kaevanduste arendamisel halveneb heaolu ka juhul, kui häiringud jäävad piirnormide sees. Arendajatelt ja riigilt oodatakse siduvate koostöökokkulepete sõlmimist kohaliku kogukonnaga, et täpselt fikseerida kaevandamisele eelnevad olud. Fookusrühmades väljendatud vastuseis uute kaevanduste avamisele ei ole seni olnud nähtav kinnisvarahindade või väljarände erakorralistes muutustes.