Eesti riik on seadnud avalike teenuste arendamise eesmärgiks osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Avaliku e-teenuse arendamine peab suurendama nii teenuse kvaliteeti kui ka seda osutava asutuse tõhusust. E-lahenduste laiem ühiskondlik ja majanduslik mõju eri sihtrühmadele on üldjuhul olnud siiani teadmata.
Selle uuringu ülesanne oli tuvastada ja tõendada sotsiaalne ja majanduslik mõju, mis on saavutatud Eesti avalike teenuste arendamise ja e-teenuste kasutuselevõtuga.
Analüüsiti Eesti e-teenuste mõju kolmele sihtrühmale:
- Kasutajad, st eraisikud ja ettevõtted
- Osutajad
- Arendajad (seoses ekspordiga)
Kasutajad leiavad, et uuritud e-teenustel on olnud neile selgelt positiivne mõju: nende kasutuselevõtt on toonud suure aja kokkuhoiu ja muutnud asjaajamise riigiga kättesaadavamaks.
“Avaliku sektori e-teenuste ekspordi osakaal jääb Eesti IT-toodete ja -teenuste ekspordis lähiaastatel tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuid Eesti peaks sellest hoolimata olema ka tulevikus usin oma e-riigi lahenduste tutvustamisel.” – Hille Hinsberg
Üldhinnanguna saab järeldada, et Eesti riik on saavutanud e-teenuste arendamise ja uuendamisega märkimisväärse aja- ja rahasäästu, ehkki e-riigi investeeringute tasuvuse arvutamiseks oli täpseid andmeid saada väga keeruline.
Põhiosa e-teenuste osutajaid ei olnud varem oma e- ja tavateenuse aja- ja rahakulu toiminguliikide kaupa analüüsinud. Seepärast soovitame seada enne e-riigi tulevaste arendusprojektide algatamist neile senisest konkreetsemad eesmärgid ja teha põhjalikum investeeringu tasuvuse analüüs.
Kahjuks selgub, et nii e-teenuste väljatöötamise mõju arendajatele kui ka e-teenuste jaoks loodud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste ekspordipotentsiaal on enamiku analüüsitud teenuste puhul tagasihoidlik.
Joonis: Eesti KTI-sektori fookusvaldkonnad aastani 2020
Uurimuse käigus tehtud soovitused:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
- Luua avaliku sektori e-teenuste keskne seiresüsteem, et saada koondülevaade e-teenuste kasutamise aktiivsusest, osutamise kiirusest ja kasutaja ajakulust ühe toimingu kohta.
- Lõimida e-teenuste mõju (sh omamiskulu) ja tõhususe analüüs infoühiskonna tulevaste programmide arendusprojektide valikukriteeriumidesse ja aruandlusse.
- Töötada välja e-teenuste hankejuhend, kus kirjeldatakse mõju hindamise rolli e-teenuste väljatöötamisel ning hangete kavandamisel ja korraldamisel.
Avalike teenuste osutajatele
- Seada e-teenuste arendamise eesmärgiks suunata kasutajad nende kanalite juurde, mis on sihtrühma ootuste ja teenuse olemuse seisukohast kõige tõhusamad.
- Hakata senisest märksa süsteemsemalt koguma ja analüüsima juhtimisotsuste langetamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas andmeid:
- e- ja tavateenuse kasutajate arvu dünaamika kohta põhiliste toimingute puhul,
- teenuse osutamise aja- ja rahakulu kohta erinevate kanalite ja toimingute puhul.