Uuringu koostamise ajal räägiti Eestist kui edukast üleminekuühiskonnast ning veelgi veendunumalt kui kiirest arenevast infoühiskonnast. Eesti kiire arengu taustal ei oldud aga digitaalse lõhe probleemile erilist tähelepanu osutatud. Antud uuring keskendubki digitaalse lõhe probleemile Eestis, otsides selle põhjuseid ning pakkudes lahendusi.

„Digitaalne lõhe viitab indiviidide, majapidamiste, ettevõtete ja geograafiliste piirkondade sotsiaal-majanduslikele erinevustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimaluste ja Interneti kasutamise osas.“ – Tarmo Kalvet

Uuringus selgus, et Interneti mittekasutajaid oli Eesti 15-74-aastastest elanikest 2002. aasta veebruarikuu seisuga 58% ehk hinnanguliselt 607 000 inimest. Mittekasutajate hulgas oli võimalik eristada kahte suuremat gruppi – „elupäevade veetjad“ ja „sinikraed“. „Elupäevade veetjate“ rühmas oli 60% rühma esindajatest vanemad kui 50 aastat. „Sinikraed“ oli peamiselt liht- ja oskustöölised ning seetõttu arvutit töö juures ei kasutanud.

Interneti mittekasutajate peamised barjäärid:

  • Olulisemaks barjääriks Eesti ühiskonnas on asjaolu, et Interneti poolt pakutavat ei seostata isiklike vajadustega. Arvatakse, et „arvuti ei ole minu jaoks“.
  • E-teenuste mitteusaldamise barjäär väljendub arusaamas, et inimesed ei näe võitu ajas, seda eriti riigi teenuste puhul.
  • Vajaliku infosisu vähesuse barjäär väjendus selles, et ühe või teise üksiku teenuse Internetti viimine ei too üldiselt Interneti mittekasutajaid veel kasutajate hulka.
  • Kõigist Interneti mittekasutajatest mainis mittekasutamise põhjusena vähest kasutusoskust või kasutamise keerulisust 26%.
  • Nii „sinikraedel“ kui „elupäevade veetjatel“ olid tugevad sotsiaalsed hirmud grupis õppimise või avalikus kohas Interneti kasutamise ees. Kardetakse grupist maha jääda ja ei taheta näida saamatuna.
  • Probleemiks oli ka juurdepääs Internetile.

Untitled

Soovitused barjääride vähendamiseks:

  • Ratsionaalse Internetikasutuse tagamiseks „sinikraede“ hulgas oli vaja tekitada arusaam, et Interneti näol oli tegemist just neile vajaliku asjaajamise kanaliga. See aga eeldas omakorda avaliku sektori töökorralduse sisemist reorganiseerimist.
  • Olemasolevate avaliku ja erasektori infosisu tuleks tõlkida ka vene keelde, millega peab kaasnema vastavasisuline reklaamikampaania.
  • „Sinikraede“ grupis suurendaks internetikasutust ka kampaania koduarvutite arvu ja olemasolevate koduarvutite Internetiga ühendamiseks.
  • „Elupäevade veetjate“ grupi Internetile lähendamisel tuleb alustada laiema arusaama „Internet on kõigile“ tekitamisest, kuivõrd oli nende olulisemaks barjääriks motivatsioon.