Konflikt töö ja pereelu vahel pole probleem sugugi vaid indiviidi tasandil, vaid tegemist on nähtusega, mis avaldab mõju ka sündimusele ja naiste tööhõivele. Käesoleva uuringu käigus analüüsitaksegi paindlike töövormide levikut ja rolli väikelaste vanemate tööturule tagasi tulemisel ning töö- ja pereelu ühildamisel. Samuti antakse ülevaade paindlike töövormide liikidest ja levikust teiste riikide kogemuse põhjal ja Eesti tööturu kontekstis ning vaadeldakse erinevate sotsiaalpoliitiliste instrumentide mõju mittetraditsiooniliste töövormide kasutusele ning töö- ja pereelu ühildamisele. Uuringu tulemuste alusel on koosatud mitu ettekannet ja artiklit.
Tööpäeva alguse ja lõpu määramine (2005)
Paindlikud töövormid pakuvad inimestele võimalusi leidmaks tasakaal töö ja pereelu vahel, kuid siiski pole tegemist mingi võluvitsaga. Ilma individuaalse lähenemiseta võib paindlik töökorraldus tuua pigem kahju kui kasu. Selleks, et tööd ja pereelu paremini ühitada, peab töökorraldus arvestama konkreetse töötaja soovide ja vajadustega.Põhjus, miks väikelaste emad soovivad töötada, ei seisne vaid raha teenimises, vaid soovis täita mitmesuguseid rolle. Selliste otsuste puhul võetakse paljuski arvesse ühiskondlikke hoiakuid, mille järgi mehed peavad tooma leiva lauale, aga samas nähakse ka naisi mitte vaid emade, vaid töölistena. Paljud varasemad uuringud on näidanud, et inimeste tööalane käitumine muutub pärast laste saamist igal pool, aga Eestis on sellel inimeste tööhõivele eriti märkimisväärne mõju.
“Eesti puhul on mujal Euroopas tavapärased paindlikud töövormid pigem haruldased, mis võib olla ka põhjus, miks naiste puhul tööhõive pärast laste saamist märgatavalt langeb.”
Samal ajal on aga Eesti tööandjad paindlike töövormide suhtes soosivad, kuigi erisugustel põhjustel võib täheldada ka negatiivsemat suhtumist. Paindlik töötamine võib muuta töö korraldamise tööandja jaoks küll keerulisemaks, aga paindlikkus tähendab samas ka kõrgemat tööviljakust ja positiivsemat organisatsiooni-sisest õhustikku. Töö ja pereelu ühitamine ei ole vaid inimeste isiklik probleem, vaid sellele saavad kaasa aidata ka tööandjad. Uuring näitab, et kuigi naised ei ole tööturul nõutud, siis on tööandjad enamasti valmis lahendama töö korralduslikke probleeme, mis pereinimestel tekkida võivad.
“Paindlik töökorraldus ei saa olla süsteemne ja efektiivne, kui seda ei toeta seadusandlus.”
Töö ja pereelu ühitamisest sõltub nii sündimus kui ka tööhõive. Seega on sellel kaudne mõju kogu ühiskonnale, mistõttu on kõigi mure, et ühiskondlik korraldus, seadusandlus, traditsioonid ja hoiakud oleksid paindlike töövorme soosivad.