Analüüsiti avaliku teenistuse täienduskoolitussüsteemi toimimist nii siseriiklike arengute kui rahvusvaheliste trendide perspektiivist. Analüüs toetub programmile „Keskne koolitus 2010–2011“.
“Eesti avaliku teenistuse täienduskoolitussüsteem on killustatud, strateegiline lähenemine ametnike arendamisele on vähene ning see ei toeta ühtse riigivalitsemise saavutamist.” – Annika Uudelepp
Uuringus jõuti järeldusele, et avaliku teenistuse koolitussüsteem ja selle korraldus ei toeta Eesti avaliku teenistuse arengut parimal viisil. Olemasolev süsteem ei rahulda Eesti riigi arendamise vajadusi ega kasuta ressursse kõige optimaalsemal viisil. 
Valik uuringu järeldustest:
- Koolitussüsteemi toimimises keskset rolli omavate asutuste omavaheline koostöö on tagasihoidlik.
- Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond süsteemi koordineerijana peab koolitustegevuste haldamisel toime tulema piiratud inimressursiga.
- Kesksete koolitus- ja arendustegevuste rahastamine põhineb valdavalt Euroopa Liidu struktuurivahenditel.
- Keskse koolituse maht on piiratud ning ei võimalda katta kõiki olulisi teemasid ja sihtgruppe. Avaliku teenistuse koolitussüsteemis puuduvad kaasaegsed kõrge kvaliteediga õppematerjalid, e-õppe võimalused on kasutamata.
- Rahandusministeeriumit ning asutuste tasandit ühendav Koolitusjuhtide Kogu toimib mitteformaalses vormis, selle osalejate ring on piiratud ning sellisel kujul ei saa see toimida avalikku teenistust esindava nõuandva koguna.
- Struktuurivahendid on võimaldanud välja arendada süsteemse lähenemise tippjuhtide arendamisele, kuid arendustegevused põhinevad vabatahtlikkusel ning pehmel koostöövormil, mis ei toeta piisavalt avaliku teenistuse tippjuhtimise arengu teadlikku suunamist.
- Puudub institutsioon, kes tegeleks süsteemselt kohalike omavalitsuste tasandi ametnike koolitusega, puuduvad pikaajalised strateegiad, ülevaade sihtgruppidest ja metoodika koolitusvajaduse väljaselgitamiseks. Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi vaheline tööjaotus ja vastutus kohalike omavalitsuste ametnike täienduskoolitussüsteemi arendamisel on täpselt määratlemata.
- Kuigi Avaliku Teenistuse Koolitus- ja Arenduskeskusele on põhimäärusega määratud koolitussüsteemis olulised ülesanded, ei suudeta institutsionaalses, juhtimislikus ja finantseerimise raamistikus täita rolli, mida mängivad arenenud riikide valitsemissüsteemides kesksed avaliku teenistuse koolitusinstitutsioonid.
Vaata ka
Avaliku teenistuse koolitususüsteemi ja arenguvajaduste analüüsi esitlused:
Rahandusministeeriumis 04.11.2011