Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on perekond, kus laps omandab iseseisvaks eluks vajalikud oskused ning mis pakub probleemide tekkides lapsele tuge. Asendushooldus on loodud vanemliku hoolitsuseta jäänud või väga rasketes tingimustes kasvavatele lastele ja noortele, et pakkuda neile paremat kasvu- ja arengukeskkonda ning tagada neile hea ettevalmistus iseseisvaks täiskasvanueluks.

Eestis on asenduskodu noored need, kelle puhul üleminek iseseisvasse ellu toimub võrreldes peredest pärit noortega järsemalt. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on noorel võimalik olla asenduskoduhooldusel kuni 18-eluaastani või kuni kutse- või kõrgkooli esmase nominaalse õppeaja lõpuni. Samuti on võimalik noorel viibida pikemalt asendushoolduses, kui tegu on erivajadusega noortega. Seega paneb Eestis seadus suhteliselt täpselt paika, mis hetkest asenduskodu noor on täiskasvanu ja peaks enda eest ise hoolitsema.

Meie uuring näitab, et  vanemliku hooleta noorte toetamine iseseisvasse ellu astumisel vajab üle-eestiliselt ühtlustamist ja tõhusamat noore ettevalmistamist. Sealhulgas selgub uuringust, et:

1) asendushoolduselt ellu astuvate noorte tugisüsteemis on varieeruvusi eri tasandite.

Ühelt poolt on mure asenduskodu teenuse kvaliteediga, ühtlustamist vajab asutuste töökorraldus ja senine praktika noorte eluoskuste arendamisel. Ilmnes ka vajadus asendushooldusel viibimise õiguslike aluste ühtlustamiseks, et tagada kõigile asendushoolduse noortele ühetaoline ligipääs teenustele. Teisalt selgus, et sageli ei toimi koostöö kohalike omavalitsuste (KOV) vahel ning noortel ei ole võimalik valida seadusega ettenähtud eluaset väljaspool oma päritolu KOVi.

2) asendushoolduse noortele on iseseisvasse ellu astudes äärmiselt oluline, et neil oleks olemas eluase ja töökoht.

Iga kolmas noor loodab eluaseme saada kohaliku omavalitsuse kaudu, nagu ka seadus ette näeb, kuid vähestel on soov minna oma päritolu KOVi elama. Pragune süsteem aga ei soosi liikumist teise Eesti piirkonda. Seetõttu on uuringu üks soovitus leida uusi võimalusi, kuidas anda noorele õigus otsustada, kus ta oma elu sisse seada soovib ja lahendada olukord, kus noore eluaseme-, õppimise ning töö leidmise võimalused sõltuvad tema rahvastikuregistri järgse KOVi võimekusest talle eluaset pakkuda.

3) kuigi noored peavad enda igapäevaelu oskusi enamasti heaks, ei pruugi nad osata oma oskusi ja teadmisi enne reaalset üksi elamist adekvaatselt hinnata ning vajakajäämised võivad ilmneda alles hiljem.

Seetõttu on vajalik noore edukaks elluastumiseks noore võimalus igapäevaoskusi eelnevalt harjutada ja kogeda erinevaid olukordi nii asendushoolduse ajal kui ka näiteks pool-iseseisva elamise kaudu.

4) noore edukaks elluastumiseks on vajalik hea eeltöö ja koostöö.

See tähendab noore võimalust koos oma tugivõrgustikuga läbi arutada tema vajadused, ootused ja võimalused. Selle jaoks tuleks põhjalikumalt rakendada juhtumiplaani võimalusi. Juhtumiplaan on dokument, mille koostamise eest vastutab elukohajärgne sotsiaal- või lastekaitsetöötaja, kaasates ka noore tugivõrgustikku alates noore asendushooldusele saabumisest kuni sealt lahkumiseni ning mis kirjeldab, millist abi ja tuge noor vajab. Juhtumiplaan peaks sisaldama ka detailset tegevusplaani iseseisvasse ellu astumiseks. Samuti tuleks tõhustada järelvalvet, et tagada seaduse täitmise kohaselt noore ja temale lähedalseisvate inimeste kaasamine juhtumiplaani koostamisse. Kuigi seadus näeb seda ka praegu juhtumiplaanis ette, ei ole see siiski ellu rakendunud

Uuringus esitati kokku paarkümmend soovitust, mida annaks teha asendushoolduselt elluastuvate noorte sujuvamaks elluastumiseks. Täpsemalt on võimalik lugeda uuringu tulemuste ja soovituste kohta uuringu aruandest.