Mõjude hindamise metoodika kohaselt tuleb koos arengukava koostamise ettepanekuga esitada Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks esialgne mõjude analüüs. Põhjalikum mõjuanalüüs esitatakse koos arengukava eelnõuga. Valdkonna arengukavade mõjude hindamise süsteemi analüüsi eesmärk oli:

  • analüüsida mõjuanalüüsi teostamist valdkondlike arengukavade koostamise protsessi eri etappides;
  • tuua välja mõjuanalüüsi teostamise probleemid ja lahendused;
  • teha soovitusi mõjude hindamise metoodika muutmiseks ja täiendamiseks.

Projekti tulemusena selgus, et mõjude hindamise metoodikas tuleb rõhutada mõjude hindamise kriitilisi edutegureid – probleemide ja eesmärkide konkreetsust ning seda, et strateegiline planeerimine, kaasamine ja mõjude hindamine on terviklik protsess, mille heatasemeliseks korraldamiseks tuleb piisavalt aega jm ressursse planeerida.

Projekti aruanne sisaldab mitmeid konkreetseid mõju hindamise metoodika täiendamise ettepanekuid. Kuid analüüsi laiem järeldus on, et praegused mõjude hindamise süsteemi probleemid ei peitu niivõrd mõjude hindamise metoodikas, kuivõrd strateegilise planeerimise ja kaasamise korralduses ning valitsemisaladevahelise horisontaalse koostöös. Mõjuhindamise vallas on arenguhüppe saavutamise võtmeks poliitikakujundamise ja kaasamise parem sidumine mõjude analüüsimisega.

Arengukavade mõjude hindamisega tuleb jätkata, omal kohal on nii esmane mõjude hindamine kui ka põhjalikum analüüs. Seni tehtud mõjuanalüüsid kipuvad olema liiga pinnapealsed. Arengukavade laia haarde tõttu ongi nende mõjude hindamine keerulisem kui õigusaktide ja EL asjade puhul, kuid mõjude hindamise kohustus aitab kaasa mõjude hindamise kultuuri arenemisele ning toetab asutustevahelist koostööd. Tähtis on mõju hindamise sidumine üldise poliitikakujundamise protsessiga ja teadvustamine, et kvaliteetne mõjude analüüs sünnib kvaliteetsest planeerimisest.

Vaata ka

Mõjude hindamise metoodika