Antud alateema fokuseerib kolmele uurimisülesandele. Esimeses uurimissuunas keskendutakse pensionireformide tagajärjel tekkivatele põlvkonnasisestele efektidele, teises põlvkondadevahelistele efektidele ja kolmandas uurimissuunas tegeletakse parima viisi leidmisega, kuidas eelnevat teadmist inimestele edasi anda. Eestis on praegu kasutusel kindla sissemaksega pensionisüsteem, varasemalt oli see põhiliselt kasutusel ka vanades Euroopa riikides. Sellises süsteemis kannab suuremat vastutust kas riik või finantsasutused.

Finantskriisi ajast saati ei soovi nemad enam seda riski võtta ja seetõttu on enamasti riigid läinud üle kindla sissemaksega süsteemile. Selline muudatus tekitas aga põlvkondadevahelisi erisusi. Teise uurimisülesande eesmärk on need erisused välja selgitada ja nende vältimiseks leida lahendusi. Inimestel on aina enam valikuvabadust enda pensionit mõjutavate otsuste tegemisel ja seega ka rohkem võimalikke variante, mille vahel valida. Kolmanda ülesande eesmärk on leida parimad viisid, kuidas inimeste finantskirjaoskust parandada, et nad suudaksid teha kirjus finantsmaailmas enda pensioni jaoks parima valiku.

Praxis on seotud esimese ülesandega, mille eesmärk on välja selgitada, milline on põlvkonnasisene sissetulekute jaotus pensionieas ja mida saab teha, et seda muuta paremaks ja selle väljaselgitamiseks tuleb teha järgmist:

  • Luua dünaamilised mudelid, millega hinnata pensionireformide efekte vanaduseas hakkamasaamisele;
  • Uurida erasäästude efekte tulevastele sissetulekutele vanaduseas;
  • Kui palju inimesed säästavad ja kas see on vanaduseaks piisav;
  • Millised inimgrupid võivad olla tulevikus vaesusriskis;
  • Kas kauem töötamine tagab ka parema elukvaliteedi pensionieas ja vähendab vaesusriski.

Mis sai tehtud?
2014. aasta augustis avaldati koondartikkel, mis käsitles viie riigi (Eesti, Soome, Ungari, Hollandi ja Poola) inimeste võimalusi kauem tööturul olla ja kauem töötamise mõju inimese tulevase pensioni suurusele. Selgus, et kui oodatav eluiga pikeneb, siis kõige vähem kaotab sellest nende riikide võrdluses Eesti pensionär. Kui Eesti pensionär lükkab oma pensionile minekut edasi, võidab ta sellest suhteliselt enam.

2015. aasta jaanuaris toimus Amsterdamis üks maailma suurim pensioni teaduskonverents Netspar, kus ka Eestil oli võimalus oma pensionisüsteemi ja selle eripärasid tutvustada. Kevadel avaldatakse iga riigi kohta pensioniteemalised artiklid, milles on igal riigil erinev fookus. Näiteks Soome keskendub kinnisvara tagatisel laenu andmisele (reverse mortgage), sellele, kuidas see mõjub riigi maksutuludele ja inimeste võimalikule hakkamasaamise paranemisele pensionieas. Eesti artikkel keskendub I ja II samba pensioni jaotusele sel aastal 35-aastaseks saavate meeste seas. Praeguste pensionäride pensionide jaotus ei ole väga erinev, kuid kuna pensioni suurus sõltub aina enam palgatulu suurusest, hakkab ka vaatlusaluse grupi pension olema suurema varieeruvusega. Artikli eesmärk on näidata konkreetsete arvudega, kui suur osa palkade erinevusest kandub edasi pensionidele.