Tööhõive kõrge tase kuulub Euroopa Liidu ja ka Eesti põhieesmärkide hulka ning ühe vahendina kõrge tööhõive saavutamisel nähakse tõhusat aktiivset tööpoliitikat, mis aitab tõsta turvalist paindlikkust. Aktiivne tööpoliitika on turvalise paindlikkuse oluline komponent, mis aitab tõsta töötajate turvalisust – näiteks kergendades sobivate töökohtade leidmist, viies läbi tööalaseid koolitusi või pakkudes toetusi tööandjale või ettevõtlusega alustajale. Eestis olid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega 2008. aastani ühed madalaimad kulud nii aktiivsele kui ka passiivsele tööpoliitikale.

 

Kulutused tööpoliitikale Euroopa Liidu riikides 2008. aastal (% SKPst).
Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis - Reelika Leetmaa, Andres Võrk, Raul Eamets (TÜ), Kirsti Nurmela 2009

 

Pärast 2008. aastat kasvasid kulud kiiresti, mitmekordistudes osakaluna SKP-st, kuid ühe töötu kohta need samal ajal hoopis langesid, kuna töötute arv kasvas samuti sel perioodil kiiresti. Sealjuures langes ka tööpoliitika meetmete kättesaadavus. Kui enne 2010. aastat oli Eesti tööpoliitika meetmetest kõige enam Euroopa Liidus keskendunud koolitustele, siis pärast seda on suurenenud palgatoetuste osakaal, tekkinud tööotsimise klubid ja sedamööda vähenenud ka koolituste roll.

“Majanduslikust seisukohast ongi just tööotsingute soodustamine erinevate vahendite abil rahvusvahelise kogemuse järgi kõige kuluefektiivsem aktiivse tööpoliitika tegevus, mis Eesti olukorras peaks olema eelisjärjekorras.” – Andres Võrk

 

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on oluline viia kokku töötajad ja tööotsijad, mistõttu on kriitilise tähtsusega usaldus tööturuinstitutsioonide vastu. Kahjuks ei ole Tööturuameti maine kuigi kõrge olnud, mistõttu läks kuni 2008. aastani enamus registreeritud töötutest enda leitud töökohtadele, kuid pärast Tööturuameti ja Töötukassa ühendamist suurenes oluliselt tööturuosaliste potentsiaalne kokkupuude aktiivsete tööturumeetmetega. Kuigi formaalselt kuulub suur osa registreeritud töötutest erinevatesse riskirühmadesse, siis neisse kuulujatel on madalam ligipääs erinevatele teenustele.

Vaata ka

Aktiivne tööpoliitika ja selle hindamine Eestis