Hoolimata mitmetest makromajanduslikest edusammudest pöörati Eestis sajandi esimestel aastatel riiklikult üsna vähe tähelepanu tööturu arendamisele. Võrreldes ülejäänud Euroopaga olid siin ühed madalaimad kulutused tööpoliitikale. Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida aktiivse tööpoliitika (ATP) tulemuslikkust Eestis, anda ülevaade teiste riikide kogemustest selle kujundamisel ja rakendamisel ning tutvustada erinevaid meetodeid ATP tulemuslikkuse hindamiseks.

Meetmete efektiivsus

Teiste riikide kogemus näitab, et suuremahulised ATP programmid on ebaefektiivsed ja kõige paremini töötavad hästi suunatud programmid. Kuigi ATP suudab aidata vaid väikest osa töötutest, on siiski tegemist olulise tööpoliitika meetmega. Kõige tulemuslikum ja odavam on seejuures tööotsingualase abi pakkumine ning mingil määral ka tööturukoolitused. Ebaefektiivsete meetmete hulka kuuluvad aga näiteks stardiabi töötutele ettevõtlusega alustamiseks, palgasubsiidiumid ja avalikud tööd. Programmide tulemuslikkust on võimalik suurendada erinevaid ATP meetmeid kombineerides.

Madalad kulutused

Võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega on Eestis kulutused ATP-le väga madalad ja selle struktuur üsna ühekülgne, kuna suurem osa vastavatest kulutustest läheb tööturukoolitustele ja riigi tööhõivetalituste finantseerimiseks. Kuigi ELi astumisega tõuseksid need kulutused enam kui kaks korda, jäävad need endiselt madalaks ja selle tulemusel kannataks ilmselt ka vahendite kasutamise efektiivsus.

Kulutused ATP-le OECD riikides, % SKP-st
Sihtgruppidega arvestamine

Hõive muutused majandussektorite vahel toimusid Eestis võrrelduna ELiga kolm korda lühema perioodi jooksul, mistõttu sotsiaaltagatiste ja ümberõppe süsteem ei toiminud nii nagu ette nähtud. Nii on Eestis ka madalam tööhõive määr. Seetõttu on siin oluline rakendada mitmekesiseid ATP programme, mis vastaksid võimalikult hästi erinevate sihtgruppide vajadustele. Eri riskirühmadest on kõige keerukam aidata noori töötuid, kuna sageli on tegemist puuduliku haridustasemega noortega, kel puudub õppimise vastu huvi ning keda lühiajaline koolitus ei suuda ka aidata.

Järeldused

Analüüsi tulemused näitavad, et aktiivne tööpoliitika on Eestis üldiselt tulemuslik. Näiteks on koolitustes osalenutel võrreldes mitteosalenutega 7% suurem tõenäosus aasta pärast koolituse lõppemist töötada ja kahe aasta pärast on see tõenäosus kaks korda suurem. Ettevõtte alustamiseks stardiabi saamine suurendab aga kahe aasta pärast töötamise tõenäosust koguni veerandi võrra. Samas võivad need trendid olla seotud ka üldisema majandusarenguga vaadeldavad perioodil, kuid siiski leidis kaks inimest kolmest, et kursustel osalemine suurendas nende väljavaateid tööd leida.

Vaata ka

Kirjutis “Aktiivse tööturupoliitika meetmed”