Välistudengite arv Eestis on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ja tõenäoliselt see trend jätkub, seega on välistudengite Eestisse meelitamine olnud küllaltki edukas. Kohalike tudengite arvukus kahaneb ning majanduses suureneb nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele, mis muudab oluliseks analüüsida välistudengite potentsiaali kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamaks. Poliitikaanalüüsis uuriti välistudengitega seonduvat ja jõuti kuue järelduseni:

  • Välistudengite värbamine Eesti kõrgkoolidesse on olnud statistiliselt küllaltki edukas, kuid piisavalt pole pööratud tähelepanu sellele missuguseid välistudengeid ja millega Eestisse meelitada ning nende rollile Eesti majanduses ja ühiskonnas.
  • Seni on välistudengite värbamistegevused olnud seotud ennekõike hariduspoliitiliste eesmärkidega kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmisel, kuid kõrgelt kvalifitseeritud tööjõupuuduse olukorras on vähem käsitletud välistudengite potentsiaali ja rolli Eesti tööturul ja majanduses.
  • Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia eesmärgiks on andekate ja motiveeritud välistudengite Eesti kõrgkoolidesse meelitamine, kuid eesmärgi saavutamist pole olnud võimalik hinnata. Lisaks on kõrghariduse rahvusvahelise turundamise kontseptsioon Study in Estonia on oma tegevuste sihtrühma kirjeldanud hoopis teisiti.
  • Seni on keskendutud välistudengite Eestisse meelitamisele, kuid viimasel ajal on poliitikakujundajad hakanud mõtlema mis saab välistudengitest pärast õpinguid ehk kuidas muuta Eestis töötamine nende jaoks atraktiivseks ja kuidas toetada neid töökoha leidmisel. Kõrgkoolid vastutavad välistudengite eest õpingute ajal, kuid pärast õpinguid jäävad tudengid tööd otsides üksi.
  • Enamik tööandjaid ja eksperte rõhutab vajadust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele Eestis, kuid samas pole paljud neist valmis välistööjõu värbamiseks nii teadmatuse, infopuuduse kui ka eelarvamuste tõttu. Lisaks pole piisavalt teadvustatud välistudengite potentsiaali tööjõuprobleemi lahendamisel.
  • Välistudengite värbamine Eestisse on seni tuginenud suuresti paari aktiivse inimese initsiatiivil. Eestis puudub erinevate sidusrühmade vahel välistudengite värbamiseks ja nende tööturule rakendamiseks selge ja koordineeritud strateegia ning seetõttu võib ohtu sattuda senise tegevuse jätkusuutlikkus. Ohtu suurendab inimeste vahetumine organisatsioonides ning ühise aluse puudumine.

Vaata ka

ONEBSR veebileht

Praxise mõttehommiku talendipoliitika lehekülg