sotsiaalne kaasatus

Noorteseire 2012. aasta teema on noorte sotsiaalne kaasatus, mis seisneb noorte võimaluses end ühiskonnas oma võimete ja soovide kohaselt teostada. Sotsiaalsele kaasatusele vastandub tõrjutus, mis tähendab inimeste ühiskondliku osaluse vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde süvenemist ja ühiskonnast kaugenemist. Peamisteks riskideks on sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus ning erinevate sotsiaalsete gruppide ebavõrdne kohtlemine.

Sotsiaalne tõrjutus ohustab eakaaslastest enam noori, kes ei õpi ega tööta, ehk NEET-noori. Neid on Eestis 35 000–40 000 ja nende arv on kasvamas. NEET-noored moodustavad erineva staatuse, kogemuste ja hoiakutega isikute heterogeense rühma. Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis- või vaimupuudega isikuid ja lihtsalt seiklejaid.

Joonis 1. Eesti NEET-noorte osakaalu muutumine aastatel 2002–2011 vanuserühmade lõikes (%).
Allikas: Eurostat

Sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele aitab kaasa:

õpingute katkemise vältimine. Koolikohustuse täitmise kontrolli kõrval tuleb pöörata tähelepanu õppe paindlikkusele, noortega tegelemisele psühholoogilise nõustamise ja noorsootöö abil ning noorte vajadustega arvestamisele.
õpingud katkestanud noortele võimaluse andmine erialase väljaõppe jätkamiseks. Sobivaks lahenduseks on kombineeritud töökohapõhine õpe. Samuti aitavad aktiivsed tööturumeetmed, mille paremaks toimiseks tuleb kombineerida sissetulekutoetus, kvaliteetsed tööturuteenused ja psühholoogiline tugi. Vajame ka avatud ja kaasavaid tööandjaid, kes oleks valmis noortele töötamise, praktika ja töökohapõhise õppe võimalusi pakkuma.
tagada NEET-noortele, kelle rahulolu eluga ja usaldus inimeste vastu on madalam, võimalusi sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja eneseusu taastamiseks. Selles on märkimisväärne roll noorsootöö: noorteprojektides osalemine ja vabatahtlik töö aitavad kujundada tööturul ja isiklikus elus vajalikke sotsiaalseid oskusi. Kuna NEET-noorte seas on väga erineva taustaga inimesi, tuleb arvestada nende mitmekülgsuse ning individuaalsete huvide ja vajadustega. Näiteks võib pakkuda iseseisva äri alustamise võimalust, abi karjääriplaneerimisel, heitunud noored vajavad täiendavat psühholoogilist nõustamist ja tuge.
noorte vajadustega arvestamine neid otsustusprotsessidesse kaasates. Tulemuslikumad on meetmed, mis on kooskõlastatud noorte vajaduste ja soovidega. Noorte huvi kaasamise vastu ei ole eriti suur, eriti valdkondades, mis neid vahetult ei mõjuta, nt kogukonda ja ühiskonda puudutavates küsimustes. Seega oleks vaja parandada noorte kaasamise viise, nende oskusi oma soove ja vajadusi mõista ja väljendada ning arendada noortes julgust enda ümber toimuvasse aktiivselt sekkuda. Ehkki kaasav noorsootöö pakub selleks häid võimalusi näiteks noorte keskkonnaprojektide, kogukonna arendamise projektide, vabatahtliku töö, osaluskogude jms näol, on jõudmine abi vajava sihtrühmani keeruline.

Noorte tõrjutuse probleemi vähendamisel ja kaasatuse suurendamisel on võtmeküsimus noorte mitmesuguste vajaduste arvestamises ning erinevate meetmete kombineerimises. Tulemuslikud lahendused noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel saavad sündida vaid erinevate institutsioonide, sh koolide, noortekeskuste, Töötukassa, tööandjate ning erinevate vabatahtlike ja noortega tegelevate organisatsioonide koostöös.