NEET noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, on erineva staatuse, kogemuse ja hoiakutega isikud. Eurofondi hiljutise uurimuse kohaselt on Eestis selliste noorte osakaal ligi kuuendik ehk rohkem kui 40 000 15-29-aastastest (Eurofound 2012). Tegemist on tõsise ühiskondliku probleemiga, mis mõjutab nii ühiskonna majanduslikku kui ka sotsiaalset arengut.

Mõttehommikul esinenud Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhata Kairi Kasearu andis ülevaate NEET noorte tüpoloogiast. Ta rõhutas, et NEET noorte taust ja põhjused on väga erinevad, ulatudes sotsiaalsetest ja haridusalastest probleemidest vabatahtlike valikuteni. Näiteks kuuluvad NEET noorte hulka nii väikeste lastega kodus olevad emad, kes enne lapsega kojujäämist õppisid ja töötasid kui ka töövõimetud puudega noored. Suurima osa NEET noortest moodustavad kogu Euroopas lühi- ja pikaajaliselt töötud noored.

SA Archimedes sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Piret Jeedase ettekanne keskendus noortega tegelevate spetsialistide rolli mõtestamisele NEET noorte abistamisel.

“Kuigi noortes on palju algatusvõimet, on neil siiski hirm ebaõnnestuda, mistõttu vajavad noored tuge ja mõistmist.” – Piret Jeedas

Haridus- ja Teadusministeeriumi Ardo Rohtla andis ülevaate ettevalmistamisel olevast Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühiskavast „Noored ja töö“, mille eesmärk on suurendada valdkondadevahelist sidusust ja võimaldada paindlikumat ja terviklikumat lähenemist noore probleemide lahendamisel.

Toimusid ka rühmaarutelud, kus iga rühma ülesandeks oli anda hinnang ühe oletusliku NEET noore probleemide ulatusele ning võimalikele lahendusteedele. Osalejatel oli võimalus vahetada oma seniseid kogemusi.

Rühmades väljapakutud lahendused:

• Institutsioonide, nagu näiteks Töötukassa, kooli ja noorsootöötaja initsiatiiv noore abistamisel;
• erinevate osapoolte suurem koostöö ja infovahetus;
• noorte psühholoogiline nõustamine;
• noorele suhtlemisvõimaluste ja kogemuste omandamise ja vahetamise keskkonna loomine;
• individuaalne lähenemine, mis arvestab noore senise kogemuse, võimete ja võimalustega;
• noorsootöö arendamine, mis aitab noori aktiveerida, kujundada nende sotsiaalset võrgustikku, arendada noorte oskusi ning avastada nende võimeid.