Projekti jooksul uuriti kollektiivsete töösuhete rolli vähenenud töövõimega inimeste töötingimuste kohandamise osas ning viidi sotsiaalpartneritega, so töötajate ja tööandjate esindajatega läbi seminarid, mille jooksul arutati vähenenud töövõimega inimestele töötingimuste kohandamise temaatikat, sh mis on hetkeseis ja mida saaks või tuleks järgmiste sammudena ette võtta, et inimeste osalust tööturul suurendada.

Üldise peamise järeldusena saab välja tuua, et sotsiaalpartnerid peaksid jätkama ja tugevdama oma suhteid, et koostöös õppida ja praktikas rakendada kollektiivsete töösuhete võimalusi töötingimuste kohandamise valdkonnas. See aitab lõpuks jõuda nii töötajaid kui tööandjaid rahuldavate tulemusteni, et seeläbi toime tulla väheneva ja vananeva rahvastiku väljakutsetega.

Projekti raames selgus, et vähenenud töövõimega ja vanemaealiste inimeste tööturule kaasamist on viimastel aastatel erinevate reformide ja tulevaste väljakutsetega seoses arutelu teemana laialt käsitletud ja selle olulisust rõhutatud. Samal ajal aga on suuresti tähelepanuta jäänud neile inimestele vajalik töötingimuste kohandamise külg, seda nii riikliku poliitika kui sotsiaaldialoogi tasandil. Viimase puhul saab põhjuseks tuua kollektiivsete töösuhete pigem tagasihoidliku rolli Eesti töösuhetes üldiselt ning samal ajal suure arvu erinevaid muid majanduse, tööturu ja töösuhetega seotud teemasid, mis sotsiaalpartnerite fookuses on.

Sotsiaalpartnerite poolt toodi töötingimuste kohandamise teema arendamise osas kitsaskohtadena välja esiteks jäik töösuhete süsteem (st vähene nii kollektiivne kui individuaalne läbirääkimine), eriti koos harjumuseta töötingimusi kohandada. See takistab töötajatel küsida ja samas ka tööandjatel pakkuda kohandamise võimalusi. Teiseks aga tööandjate ja ka töötajate vähene teadlikkus ja kogemus vähenenud töövõime ja vananemisega toimetulekul töökohal ning sobiliku tööriistakasti puudumine töötingimuste kohandamise vajaduse väljaselgitamiseks ning sobivate tingimuste loomiseks.

Arutelu, kuidas töötingimuste kohandamist edendada, keskendus põhiliselt informatsiooni jagamisele. See tähendab, et sotsiaalpartnerite peamine ettepanek oli töötingimuste kohandamise protsessist tervikliku informatiivse ülevaate koostamine, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust ja parandada nende läbirääkimisoskusi. Konkreetse tegevusena jõuab vajalik informatsioon sotsiaalpartnerite ja teiste huvigruppide veebilehtedele.