Praxise analüütikud on võrrelnud erakondade valimisplatvormides sisalduvaid tervishoidu käsitlevaid visioone ja lubadusi. Kui sotsiaalmaksu lubatakse vähendada, kuid tööturule on jõudmas vähem töökäsi kui varem, siis pole loota, et haigekassa eelarves lubadusteks raha jätkub.

Katrin Rehemaa sõnul pole ta süsteemset lähenemist suutnud parteide valimisplatvormidest välja lugeda. Tema sõnul on Eesti tervishoid hoolimata kõigest senini veel töötav süsteem.

Samas, pidev rääkimine süsteemi kuluefektiivsusest ei peegelda Rehemaa sõnul tegelikkust. “Igapäevast tööd tegevad arstid näevad, et süsteemi ei korrastata juba ammu,” rääkis ta Vikerraadio saates “Reporteritund“.

“Puudu on see, et me peaks lõpuks ometi kokku leppima, missugust arstiabi saame pakkuda. Kui on piiratud võimalused, siis kus ja mida on patsiendil õigus saada. Mida saad perearsti juurest, mida maakonnahaiglast, mida keskhaiglast või regionaalhaiglast,” sõnastas ta patsientide nn auku langemise probleemi.

Haigekassa nõukogusse kuuluva ametiühinguliidri Peep Petersoni sõnul pakuvad parteid oma programmides välja üksikuid asju nagu hambaravi hüvitamine, kuid pikaajalist vastutust süsteemi jätkusuutlikkuse osas ei võta keegi.

Ametiühingute keskliit on kogunud oma liikmeskonnast seisukohti, mida haigekassalt oodatakse. “Kui me vaatame ootusi taastada haiguspäevade hüvitis, vähendada ravijärjekordi, siis on selge, et eelarve sellele vastu ei pea. Ta ei pea isegi sellele, kui mitte midagi muuta,” selgitas Peterson.

Rehemaa ütles, et Eestis moodustavad tervishoiu kogukulud umbes 5,9% sisemajanduse kogutoodangust, kuid Euroopas keskmiselt ligi 9%.

“Kui vaatame rahahulga vahet, millega tahetakse saada samal tasemel arstiabi, siis on üsna utoopiline tahtmine,” märkis arstide liidu peasekretär.

Temas sõnul on kaks võimalust, kirjutada haigekassalt kohustusi välja või leida uued tulud. Ta tuletas meelde, et kapitalikulud ehk “karbikulud” tuleks hüvitada otse ehk eraldi riigieelarvest, kuid siiani makstakse seda raviteenuste arvelt.