Valitsuse pere- ja rahvastikupoliitika on esimese kahe valitsemisaasta jooksul põhimõtteliselt püüelnud laste ja perede heaolu suurendamise poole, kuid mõne toimimatu meetodi külge klammerdutakse arusaamatu jäikusega ning peamine eesmärk libiseb käest, kirjutavad poliitikauuringute keskuse Praxis perepoliitika analüütikud.

Valitsuse perepoliitika eesmärgid on kooskõlas “Laste ja perede arengukavaga”, kus strateegiliste eesmärkidena on toodud: Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, lapse õigused on tagatud, Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem ning meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.

Neist eesmärkidest johtuvalt on läbi viidud ja on kavas veel läbi viia muudatusi laste ja perede heaolu suurendamiseks. Nii on valitsusel plaanis käesoleva valitsusperioodi jooksul vastu võtta uus lastekaitseseadus, rakendada tõenduspõhist vanemluse toetamise programmi, vähendada laste riskikäitumist läbi erinevate meetmete, hõlbustada lapsendamist, pakkuda rohkem erinevaid teenuseid lastega peredele jne.

Tähtsamaid tegevusi, mida koalitsioon perepoliitika vallas on teinud, on lastetoetuste reform, mis rakendub osaliselt 2013. aasta juulist. Kuigi algselt oli peretoetuste uuendamine valitsuse tegevuskavas seotud 2013. viimaseks kvartaliks valmiva “Peretoetuste ja teenuste rohelise raamatuga”, otsustati selle lubaduse täitmine kiiremini käsile võtta. See on mõistetav, arvestades sellega, kui palju räägiti 2012. aastal lasterikaste perede ja üksikvanemate vaesusest ja sellest, millised tagajärjed võivad olla puuduse all kannatavatele lastele tulevikus.

Teisalt jääb loota, et üpris rutakalt vastu võetud lastetoetuste reformi puhul on arvesse võetud piisavalt paljude erinevate aspektidega ning toetus jõuab tõesti nendeni, kes rohkem abi vajavad.

Samuti võeti eelmisel aastal vastu nn vanemapension, mille kohaselt hakatakse riigieelarvest maksma alates 2013. aastast sündinud lapse eest vanema teise pensionisambasse täiendavat sissemakset. Vanemapension aitab kompenseerida lapsevanema pensioni vähenemise tööturult kõrvalejäämise tõttu.

Seega keskenduti eelmisel aastal peamiselt rahalistele toetustele.

Kuivõrd valitsustegevuskavas on seatud ka eesmärk, et perede aitamisel peab kehtima tasakaalustatud süsteem teenuste pakkumise, universaaltoetuste ja otseste rahaliste toetuste vahel, on oluline, et edaspidi keskendutaks ka peredele suunatud teenuste pakkumisele.

Erinevad lastega peredele suunatud teenused (lasteaed, pikapäevarühm, huvialaringid jne) on lisaks lastele olulised ka lapsevanematele, kelle tööturukäitumine sõltub sageli just selliste teenuste kättesaadavusest. 2012. aasta jaanuariks oli kolmandikus kohalikest omavalitsustest lasteaedades järjekord ehk iga kolmas kohalik omavalitsus ei suutnud tagada piisavat lastehoidu.

Lastega peredele suunatud teenuste parem kättesaadavus on oluline ka valitsuse tegevuskava tööturupoliitika valguses, kus lubatakse toetada pikka aega lastega kodus olnud emade tööturule tagasipöördumist.

Arusaamatud järeldused

Valitsuse pere- ja rahvastikupoliitika peamine eesmärk on saavutada positiivne iive. Viimaste aastate sündimusnäitajale tuginedes võib väita, et pere- ja rahvastikupoliitika arengutrendid ei ole liikunud soovitud suunas. Viimased kaks aastat pole saavutatud positiivset iivet ja ka sündimuskordaja langeb.

Valitsuse eesmärkide täitmise 2013. aasta ülevaate aruandes on avaldatud lootust, et sündivuse suurendamisele aitab kaasa majandusliku olukorra paranemine ja stabiliseerumine. Mõnevõrra on arusaamatu, miks peetakse perepoliitika eesmärgi täitumise eelduseks peamiselt majanduspoliitika edukat toimimist (perepoliitika tegevuste elluviimise asemel).

Reformierakonna 2011. aasta valimislubadustes oli selgelt toodud seos vanemahüvitise ja sündimuse suurenemise vahel. Praeguse seisuga näib, et sündimuse suurendamise ja vanemahüvitise süsteemi seost enam ei rõhutata, kuna valitsuse tegevuskavas on jäädud jäigalt lubaduse juurde praeguse vanemahüvitise süsteemiga jätkata.

Lubaduse kohaselt “tagatakse vanemahüvitise süsteemi jätkumine, kuna vanemahüvitis on üles ehitatud pere- ja tööelu ühitamise ja tasakaalu põhimõttel ja selle muutmine ühes või teises suunas viib sündide vältimiseni ja emade olukorra halvenemiseni tööturul”. Arvestades viimaste aastate sündimusnäitajate kahanemist, on arusaamatu, mille põhjal järeldatakse, et vanemahüvitise süsteemi muutmine viib sündide vältimiseni ja emade olukorra halvenemiseni tööturul.

Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” rakendamise ülevaates on toodud Eestile 2012.a juuni ülemkogul tehtud riigispetsiifilised soovitused. Üks soovitus on muuta sotsiaaltoetuste süsteemi tulemuslikumaks ja stimuleerida seeläbi töötamist. Selleks on ette nähtud ühtlustada sotsiaaltoetuste süsteemi ning suurendada invaliidsus-, töötus- ja vanemahüvitiste määramise paindlikkust, tagades samal ajal piisava sotsiaalkaitse.

Toodu valguses jääb arusaamatuks, miks on valitsuskoalitsioon perepoliitika tegevuskavas jäänud jäigalt oma lubaduse juurde säilitada vanemahüvitise süsteem sellisena nagu ta on, ega soovi muuta süsteemi paindlikumaks. On mõistetav, et sündimuskäitumist ei mõjuta vaid vanemahüvitise süsteem ning lisaks erinevatele peretoetustele mängivad suurt rolli ka erinevad peredele pakutavad teenused, sünniealise elanikkonna osakaal ühiskonnast jne.

Tuginedes valdkonna teooriatele ja erinevate riikide praktikale, on töö- ja pereelu ühitamise tagamine ühiskonnas üks viis mõjutada sündimuskäitumist. 2013. aasta suvel valmib sotsiaalministeeriumi poolt tellitud lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüs, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas parandada lapsevanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks. Loodetavasti annab see poliitika kujundajatele aluse erinevate lapsehoolduspuhkuse vormide (sh vanemahüvitise) täiustamiseks nii, et töö- ja pereelu ühitamine oleks lapsevanematele paremini võimaldatud.

Kokkuvõttes on oluline, et järgneva kahe aasta jooksul:

keskendutaks perepoliitikas rohkem peredele mõeldud teenuste arendamisele;

tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme töö- ja pereelu parema ühitamise tagamiseks;

koostataks tänapäevasem lastekaitseseadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi;

võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitataks seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest.

Poliitikauuringute keskus Praxis koostöös teiste vabaühenduste ja ekspertidega jälgib valitsuse tegevusplaani elluviimist. ERRi ja Praxise veebikeskkonnas www.valvurid.ee saab jooksvalt jälgida valitsuse tegevuste elluviimise seisu ning selle kohta arvamust avaldada. Valvurite tegevust toetab Avatud Eesti Fond.