Praxise analüütiku ning võrgustiku Valitsemise Valvurid liikme Riina Sikkuti hinnangul on valitsus oma tervisepoliitika tegevuskava täitmisel jäänud ajahätta, mitmete vajalike otsusteni pole jõutud ning ilma arstide surveta jäänuks mõned olulised teemad päevakorrast nähtavasti üldse välja.
Sikkuti sõnul on valitsuse tegevusprogrammi tervisepoliitika tegevustest mitmed võtnud rohkem aega kui esialgu kavandatud, kuna ühelt poolt olid valitsuse enda seatud tähtajad lühikesed.
“Mitmed tegevused – näiteks ravikindlustuse rahastamine, alkoholi- ja tubakapoliitika põhimõtete ülevaatamine, ravimipoliitika kaasajastamine, vigastussurmade ennetamise strateegia – vajavad korralikku analüüsi, osapoolte-vahelisi arutelusid, alternatiivide kaalumist ja seejärel ka otsusteni jõudmist,” ütles Riina Sikkut ERR-i uudisteportaalile.
Teiselt poolt paistab Sikkuti hinnangul välja otsustamatus – enamik kavandatud asju on töös, kuid vähe on olnud eespool mainitud teemadel avalikku arutelu, kaasamist ja otsusteni pole jõutud.
“Konkreetsemad tegevused, näiteks asendusperearstide süsteem, noorte arstide lähtetoetus, koolitustellimuse suurendamine, on küll otsustatud ehk vormiliselt “tehtud”, kuid sisulisi tulemusi veel ei ole ja nende saamiseks tuleb ilmselt veel muutusi teha,” märkis analüütik.
Tervishoiutöötajate nõudmiste teravik on streigi käigus olnud suunatud Eestist lahkumise pidurdamisele, töökoormusele ja haiglavõrgu osas otsuste tegemisele, kuid neid probleeme ei ole otseselt valitsuse tegevusprogrammis adresseeritud.
Perearstide lisaõde on küll plaanis, kuid eriarstide töökoormust saab see Riina Sikkuti hinnangul mõjutada vaid väga kaudselt. “Samuti on lisaõe palkamiseks vahendite leidmine juba järgmisest aastast muutunud küsitavaks tervishoiutöötajate palgatõusu rahastamise tõttu,” arvas ta.
“Seega tervishoiutöötajate poolt teravana tajutud probleeme ei ole valitsus poolteist aastat tagasi koostatud tegevusprogrammis prioriteetseks pidanud ning on küsimuseks, kui aktiivselt nende lahendamisega oleks valitsemisaja jooksul tegeldud ilma suure surveta,” tõdes Sikkut.
Samas on streigi käigus teemaks tõusnud tervishoiuteenuste kvaliteedi, koolitustellimuse ja rahastamise mitmekesistamise osas Sikkuti sõnul tegevused valitsuse tegevusprogrammis olemas. Kvaliteedi hindamise süsteemi väljatöötamine sisaldub rahvastiku tervise arengukava rakendusplaanis järgmiseks neljaks aastaks.
Residentuurikohtade osas on koolitustellimuse suurendamine toimunud, kuid Tartu Ülikoolis tehtud analüüsi alusel oleks vajadus arstiõppe koolitustellimuse täiendavaks suurendamiseks, kui soovitakse hoida taset 3 arsti 1000 elaniku kohta. “Ja muidugi tuleb tegeleda tellitud kohtade täitmisega residentuuri tasemel,” ütles Sikkut.
Rahastamise puhul on tegevusprogrammis välja toodud eelkõige ravikindlustuse raha rohkem raviteenuste rahastamiseks suunamine, mis hõlmab ilmselt ajutise töövõimetuse hüvitiste katmist teistest vahenditest väljapool ravikindlustuse eelarvet, ning tervishoiu rahastamise mitmekesistamine, näiteks vabatahtliku terviskindlustuse kaudu.
“Pikaajalist riigipoolse panuse suurendamist lisaks ajutise töövõimetuse hüvitistele ei plaanitud, kuid ilmselt tuleb ka need variandid nüüd arutelulauale tuua,” arvas Sikkut.
Positiivsena saab analüütiku sõnul välja tuua oktoobrist jõustunud 50% soodustusega ravimite maksimaalmäära kaotamise, mis vähendab patsiendi kulu retseptiravimite ostmisel ja seeläbi leevendab inimeste kõrget omaosalust ravimite puhul.
Riina Sikkut kuulub võrgustikku Valitsemise Valvurid. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad veebilehel www.valvurid.ee valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.