RIINA KOIT, AK
Soov minna välismaale tööle on Eesti inimeste hulgas viimastel aastatel vähenenud, näitab poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs.

Probleeme võib Eesti tööturul tekkida aga sellest, et minnasoovijate hulgas on kasvanud noorte osakaal. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli ütles, et kahanev huvi väljarände vastu võib Euroopa Liidu vanade liikmesriikide tööturu avada Eestile varem kui mõnele teisele liitujale.

Analüüs näitab, et enamik välismaale tööle suundujatest tahab seal töötada ajutiselt ja kõige enam soovivad minna minna just noored. Ka alaliselt välismaale elama ja töötama mineku soov on viimase kahe aasta jooksul kasvanud vaid noorte, eriti õppurite seas.

“Nende jaoks on kõik maailm lahti, nad võivad minna õppima välismaale, nad võivad tööle minna, neil ei ole siin perekonda ja nad arvavad, et nad on vabad minema,” ütles Praxise analüütik Epp Kallaste.

Saar Polli uuringud näitavad, et viimase kahe aasta jooksul on nende osakaal, kes üldse välismaal töötada tahaksid kahanenud 51 protsendilt 42-le. Tõsised kavatsused on aga väga vähestel. “Tuli välja, et inimesed on valmis minema, kuid tegelikud ettevalmistused, tegelik informeerituse tase on äärmiselt madal,” ütles Tartu Ülikooli dotsent Kaia Philips.

Kui vaadata neid inimesi, kes kindlasti välismaale tahaksid minna, siis ainult neli protsenti on teinud ka mingeid ettevalmistusi. Analüütikute kinnitusel on kõige rohkem põhjust karta oskus- ja lihttööliste lahkumist, kelle palgaerinevused siin ja läänes on nagu öö ja päev. Sama puudutab tervishoiutöötajaid.

Riikide suhtes ei ole eelistused kahe viimase aasta jooksul muutunud ning kõige enam soovitakse töötada Soomes, Saksamaal ja Suurbritannias. Populaarsust on aga hakanud koguma ka Iirimaa, kuid sealsetest võimalustest teatakse veel vähe.