Paljud eestlastest on mõelnud vähemalt korra välismaal töötamisele. Siiski eelistatakse piiri taha minna lühikeseks ajaks ja teha seal ajutist tööd.

Eestil pole põhjust karta, et meid tabab ajude äravool või oskustööjõu massiline piiri taha minek, selgus Praxise uuringust. Enamik eestimaalastest on küll välismaal töötamisele mõelnud, kuid eelistaksid minna siiski lühikeseks ajaks ajutist tööd tegema.

“Inimesed on muutunud realistlikumaks ja näevad, et ega mujalgi pudrumäed ja piimajõed oota. Vähenenud on nende inimeste hulk, kes on Eesti elus pettunud,” nentis sotsiaalministeeriumi töö-ala asekantsler Piret Lilleväli uuringu esitlusel. Tema hinnangul pole Euroopal põhjust Eestist tulevat tööjõudu karta. Isegi siis, kui kogu Eesti rahvas siit ära läheks, Euroopa tööturg ei tunnekski seda, ütles Lilleväli.

Ajutised tööotsad hinnas

Uuringust selgus, et eestimaalaste hulgas on popid lühikesed tööotsad välismaal. Üle kolmandiku ajutiselt välismaal töötanuist (36%) on teinud seda Soomes. 60 protsenti teisel pool lahte töötanuist ja 46 protsenti kõikides välisriikides töötanuist olid seal kuni kolm kuud. Vaid ligi kümnendik välismaal töötanud küsitletutest oli seal töötanud üle aasta.

Kolmandik Soomes töötanuist olid seal põllumajanduses, jahinduses, metsanduses või kalanduses enamasti abi- või lihttöölise ametis. Peamine, miks piiri taha tööle minnakse, on kõrgem töötasu. Enamik välismaal töötanutest oli rahul nii palga, töötingimuste kui ka töö endaga. Lühikeseks ajaks minejad on enamasti nõus töötama madalamal ametikohal, kui see oleks neil võimalik Eestis.

Aastaks Iirimaale võileibu valmistama sõitnud Valdo (22) ütles, et rohkem kui aasta taolisel tööl ta vastu ei peakski. Noorel mehel tuleb töötada terve aasta vaid öövahetustes ja oma sõnul ergutab teda vaid palk ning väljavaade aasta pärast koju saada.

Minekusoov raugenud

Üle poole inimestest, kes tahavad välismaale minna, arvavad, et nad suure tõenäosusega või kindlasti ei leia nad seal töökohta. Ilmselt ei lähe sellised inimesed sinna tööle. Uuringi kokkuvõte on rõõmustav: selgus, et Eesti 15-64-aastaste inimeste soov välismaal töötada on võrreldes 2000. aastaga vähenenud enamiku elanikke gruppides. Mis muret teeb, on noorte kasvav soov välismaale minna, kuid uuringu koostajad peavad seda nähtust loomulikuks ning ei näe põhjust peljata, et nad enam tagasi ei tule.

Eelistatud töö Soomes

Välismaale soovivad enam minna mehed, noored, lõpetamata kõrgharidusega inimesed ja õppurid. Tööle eelistavad eestimaalased minna Soome, Saksamaale ja Suurbritanniasse. Minejad sooviksid saada piiri taga samaväärset tööd, kuid olude sunnil on suur osa neist nõus leppima ka madalamalt kvalifikatseeritud tööga.

Soome Tööturu Infokeskuses Tallinnas käis veebruarikuus Soomes töötamise võimalusi uurimas 142 inimest. “Ei oska prognoosida, mis edasi saab, sest töövahendusega tegelevaid ettevõtteid ilmub järjest juurde,” ütles infokeskuse konsultant Kalev Liibert. Inimesed uurivad, kuidas tööluba saada ja kuidas üldse Soomes tööd otsida, millised on palgad ja kuidas on lood maksudega. Infokeskusesse tulijatest on enamik eestlased ja keskealised, vaid kolmandik huvilistest on naised.

Kes tahavad välismaale tööle

• Kõige suurem soov välismaale minna on vanuses 15-19-aastat– 72%. Järsult langeb välismaale tööle soovijate hulk üle 50-aastaste hulgas, moodustades vaid 17%.

• Enamik välismaale tööle ihkajatest on mehed. Naiste osatähtsus välismaal töötada soovijate inimeste seas on võrreldes 2000. aastaga langenud (41% ja 51%).

• Ligi 60% välismaal töötada soovijatest on keskharidusega ja 13% kõrgharidusega. See tulemus erineb hiljutisest uuringust (Krieger 2004), mis väitis, et kolmandik välismaale tööle suunduvatest inimestest on kõrgharidusega.

• Mitte-eestlaste soov välismaale tööle minna on suurem kui eestlastel. Mitte-eestlastest soovib välismaale minna 45% ja eestlastest 40%.

• Kõige enam soovivad piiri taha minna üksikud inimesed, kes pole kunagi olnud abielus (vabaabielus). Vaid 33% abieluinimestest sooviks välismaale tööle minna.

• 48% inimesi lastega leibkondadest ning 35% lasteta leibkondadest sooviks välismaale tööle minna.

• Kõige enam soovivad välismaale tööle minna õppurid. Väikseim soov on pensionäridel ja muul põhjusel kodustel inimestel.

Allikas: Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides, Praxis.

Allikas: Välismaa peibutab eestlasi ajutise tööga, Ärileht