“Vaheldus demokraatias ilmselgelt on aeg-ajalt kasulik. Isegi kui võimule saavad sellised jõud, kes mingisuguses kontekstis on teistsuguste vaadetega, kui see, kes pikka aega on võimul olnud,” ütles Koppel.

“Seda päris vasakpöördeks on ikkagi suhteliselt julge nimetada. Pigem on see pööre etatismi või riigiusu suunas,” lisas Koppel.

Koppel rääkis, et temale on sümpaatne, et koalitsioonikõnelustel räägitakse riigifirmade erastamisest.

Astmelise tulumaksu puhul ei saa ta aru, miks sellest üldse räägitakse. “Minu jaoks tundub suhteliselt absurdne maksustada midagi, mida võiks rohkem olla. Ehk siis tulu võiks rohkem olla ja siis rohkemat tulu hakataks maksustama. See ei kanna mitte mingisugust muud eesmärki kui saata signaal, et kõrgema keskklassi tegelased me maksustame keskklassi tagasi,” sõnas Koppel.

Koppel märkis veel, et kui tuua argumendiks, et see on arenenud riigi tunnus, siis arenenud riigi tunnus on ka see, et mitmed astmelist tulumaksu kasutavad riigid ei saa oma võlakoormaga hakkama.

Koppel tõi välja, et uute maksude risk on selles, et meie maksupoliitika ettearvatavus ja arusaadavus sellest saab hoobi. “See on see, mis on problemaatiline. Mitte selle asetamine parem- või vasakskaalale.”

“Kui me räägime näiteks ettevõtte reinvesteeritava kasumi tulumaksu kaotamisest ja sellise raamatupidamisliku kasumi maksustamisest, siis see tuleb natukene liiga äkki, kui see tuleb. Välisinvestorid sellega päris kindlasti rahul ei ole,” leidis ta.

Koppeli hinnangul lööks selline samm mõra maksupoliitika ettearvatavusse.

Koppel arvas, et tööealise elanikkonna vähenemise tõttu oleks vaja Eestisse rohkem inimesi. Ta täpsustas, et tootlikkuse kasv ei suuda seda kompenseerida.

Laenu võtmisest rääkides seadis Koppel kahtluse alla, kas laen Eesti majanduskeskkonda oluliselt stimuleeriks. Koppeli hinnangul ei pea laenu võtmine tähendama kohe selle betooni valamist. Ta pakkus välja näiteks selle suunamist haridusse õppejõudude palkadeks.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis juht ja kodanikuaktivist Tarmo Jüristo lisas Keskerakonna valimiste ajal antud lubadustest rääkides, et võimule saades ei pruugi need kõik teostatavad olla.

Jüristo hindas uue valitsuse koos püsimist järgmiste valimisteni hinnanguga “üle poole šansid”. “Vast neil on põhjuseid seda järgmiste valimisteni koos hoida,” ütles ta.

Jüristo arvates tuleks astmelise tulumaksu asemel rääkida hoopis sissetulekute jaotumisest nii, et madalapalgaliste inimeste toimetulekut parandada. “Isiklikult mina olen valmis maksma 30-50 eurot maksudeks kuus rohkem, kui ma tean, et selle tulemusel saab mõni laps paremini kõhu täis või mõni päästekomando paremini varustatud,” lausus ta.

Jüristo rõhutas, et nii progresseeruvat tulumaksu kui ka laenamist ei peaks tegema seetõttu, et need on võimalikud, vaid nende taga peaks olema ikkagi konkreetsed plaanid.

Saates üles astunud reformierakondlast Aivar Sõerdi paneb muretsema, kust võetakse raha koalitsiooni lubaduste jaoks.

“Kui on lõpptulemus see, et me hakkame laenuga finantseerima defitsiiti, sisenõudlust kunstlikult kergitama, ka jooksvaid kulusid kinni maksma, /…/ siis on see väga tõsine probleem,” lausus Sõerd.

Kõiki seisukohti saab kuulata saate “Vabariigi kodanikud” järellindistuses.