Töötu abiraha, toimetulekutoetuse ja lapsetoetuse tegelik väärtus on Eestis praegu ligi poole väiksem kui kümne aastat tagasi. Selle rahaga ei leevenda riik vaesust ega ärgita inimesi uut tööd otsima. Niisugusele järeldusele jõudsid Poliitikauuringute Keskuse Praxis teadurid, kes oma tööd läinud jüripäeval ka seadusandjatele ja riigiametnikele tutvustasid.

Lapsetoetuse väärtusest on järele jäänud 43%, töötu abiraha väärtusest 44% ja toimetulekutoetuse väärtusest 58%. “Nii kehvasti ei toeta oma hättasattunud inimesi ükski teine riik Euroopas,” tunnistas pressikonverentsil sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli. Vaesteks loetakse meil praegu leibkondi, kelle sissetulek ühe liikme kohta on väiksem kui 1047 krooni kuus. Selliseid peresid on ligikaudu 15%. Et need pered kasvõi pelgalt piiri peale tõsta, peaks toetusi maksma miljardi krooni võrra enam. Sellist raha riigil ei ole, riigi hammas vaesuse peale ei hakka. Taamal terendab tulevik, et töötute peredes kasvab uus põlvkond töötuid, sest Eestis ei ole tihtilugu mõtet tööd otsida ega miinimumpalga peale tööle minna. Väikesed toetused ja juhuotsad teevad sama välja kui kaheksa tundi päevas palehigis tööandjat toetades. Liiatigi peab siis tööle sõitma, väljas sööma. Võiks ju otsustada, et abiraha saavad need, kelle kohta on teada, et nad tõesti tööd otsivad, tööhõiveametnikega suhtlevad, tööandjatele helistavad. Töötul ei pruugi olla telefoni ega raha ametnike vahet sõita. Riigikogu liige Mai Treial pani ümarlauas ette, et ametnikud sõitku töötute juurde. Selle peale teatas Tööturuameti peadirektor Mati Ilisson väitlejatele, et selliste sõitude jaoks on ametnikel üle riigi kokku kuus autot.

Vaeste hääl ei kosta küllalt valjult

“Riigis, kus täiskohaga töötamine jätab inimesed allapoole vaesuspiiri, ei saagi olla mingit tööhõivepoliitikat,” võttis Riigikogu liige Tiit Sinisaar arvamusavaldused kokku. “Mis siis ikka lubab tööandjal 2000 krooni eest otsida inimest, kes teeks 5000 krooni eest tööd?” küsis ümarlauda juhtinud Tartu Ülikooli teadur Raul Eamets. Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor Tiit Laja arvas teadvat, et töötasu paneb paika tööjõuturg. Eamets leidis, et see võiks sündida tööandjate ja töövõtjate läbirääkimistel, kus viimaseid esindavad ametiühingud, aga neisse kuulub meil ainult 12% töötajaskonnast. Paljud leidsid, et huvi tööd leida ja teha saaks ärgitada, kui tõstaks miinimumpalka. Tuleb välja, et selles asjas on osapooled kõvasti läbi rääkinud, miinimumpalga kergitamise kord on juba aastani 2008 kokku lepitud. Praegu on miinimumtunnitasu 10 krooni ja 95 senti, tuleval aastal 12 krooni 35 senti, edaspidi teatud protsent keskmisest töötasust. Tööandjad teevad kõva lobitööd ka seadusandjate keskel. “Vaeste hääl ei kõla küllalt valjult,” kahetses endisaegne sotsiaalminister, nüüd jälle riigikogulane Marju Lauristin. Tiit Laja aga hoiatas kokkutulnuid tööandjate pitsitamise plaanide eest. Nad peavad iga töötaja pealt maksma praegu 33% sotsiaalmaksu ja 0,5% töötuskindlustusmaksu. Kui need protsendid kokku hakkavad jõudma 40 lähedale, ei tule meile Laja arvates enam ükski välisinvestor.

Tulevik jääb esialgu tumedaks

Mõnikord makstakse Eestis inimestele korraga pihku ka küllalt kopsakaid summasid nagu näiteks koondamistasusid, mis mõnede ümarlauas osalenute meelest soosivad looderdamist. Tuleval aastal hakatakse töötule maksma töötuskindlustust, harvemini abiraha. Uus hüvitis on senisest suurem ja et see töö otsimist soodustaks, võiks mõnede analüütikute arvates nüüd koondamisraha kärpima hakata. Marju Lauristin oli otsustavalt selle vastu, väites, et kuni meil erilepingute alusel makstakse mõnele kohalt kangutades lausa miljoneid, ei saa väiksemate hüvitiste kärpimisest juttugi olla. Nii leppis ümarlaud kokku, et koondamistasu peetakse Eestis ka edaspidi valurahaks, mitte sotsiaalabiks. Uuringu sotsiaaltoetuste efektiivsusest ja ja mõjust tööjõupakkumisele tegid Arvo Kuddo, Reelika Leetmaa, Lauri Leppik, Mai Luuk ja Andres Võrk. Nende ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis eesmärk on viia asjad Eestis niikaugele, et poliitilisi otsuseid ei tehtaks meil edaspidi mitte kõhutunde järgi, vaid igakülgse analüüsi alusel. Ja et kõiki seaduseelnõusid, enne kui nad Riigikogu istungitesaali jõuavad, hinnatakse selle järgi, mis uus seadus tööturul tekitab. “Kui me juba Euroopa Liidus oleme, hakkab see nõue kehtima niikuinii,” oli Raul Eamets optimistlik.

Allikas: Vaene eesti taastoodab vaeseid, Terviseleht