Erinevad uuringud näitavad, et Eesti perepoliitikat tuleb vaesuses elavate perede aitamiseks muuta. Üks oluline muudatus võiks olla toimetulekutoetuse indekseerimine ehk lahtisidumine poliitilistest tõmbetuultest.

Täna tutvustati sotsiaalministeeriumis peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelist raamatut, mis on valitsuse perepoliitika dokument, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Rohelise raamatu eesmärgiks on välja pakkuda erinevaid suuniseid, mis aitaksid lahendada Eesti riigi ees seisvaid väljakutseid nagu lastega perede parem toimetulek, vaesuse vähendamine ja sündimuse suurendamine.

Praxise ja Eesti erinevate ülikoolide koostöös tehti mitu uuringut, millest selgub, et Eesti riigi perepoliitika põhimõtted on head, aga teostada annaks paremini.

Eestis on kolm lastega peresid toetavat skeemi: esiteks kõigile ühesuurused toetused ja siis sissetulekust sõltuvad toimetulekutoetus ning paar aastat tagasi loodud vajaduspõhine peretoetus.

“Meie analüüs näitab, et vajaduspõhist peretoetust sinna vahele tegelikult poleks vaja ja piisaks sellest, kui toimetulekutoetuste skeemi kohandada, mis tähendab lihtsas keeles seda, et tuleb tõsta. See piir on praegu selline, et see ei kata isegi minimaalseid toidukulusid,” rääkis Praxise vanemanalüütik Andres Võrk.

Praegu on toimetulekupiiriks seatud 90 eurot, millega mõistetavalt on keeruline ühe kuu jooksul hinge sees hoida.

Toimetulekutoetuse muutmine on poliitikute mängumaa ja see on Andres Võrgu hinnangul viga. Loogiline oleks, et nii oluline vaesust leevendav meede oleks indekseeritud nagu näiteks pensionid.

“See on ka üks ettepanekuid, mis me peretoetuste ja -teenuste ning vanemapuhkuste rohelises raamatus oleme teinud, et toimetuleku piir peab olema adekvaatses suuruses, mis tähendab, et see metoodika võiks olla kirjeldatud seaduse tasandil ja see peaks olema seotud nii elatusmiinimumiga ehk siis absoluutse vaesuse näitajaga kui ka tarbijahinnaindeksiga,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Hanna Vseviov.

Eelmisel aastal taotles toimetulekutoetust 6100 peret. Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ütleb, et toetuste suurendamine pole ainus abivahend.

“Lisaks sellele kindlasti teenused, nii nagu võimalus lasteaiakohta saada, pere- ja tööelu ühildamine ja isade suurema rolli tähtsustamine. Need on kõik olulised, ei ole ainult toetused. Kõige paremini toob muidugi vaesusest välja töö,” märkis Kütt.

Uuringust selgub veel, et riik peab paremini läbi mõtlema üksikvanemaga perede toetussüsteemi.

Allikas: Uuringud: Eesti perepoliitikat tuleb vaesuses elavate leibkondade aitamiseks muuta , ERR