Ekspertide sõnul tuleb noortes teadushuvi tekitamiseks panustada huviringidesse juba algklassides, sest gümnaasiumis on hilja andeid välja arendada.

Praxis uuris teaduse populariseerimise tulemuslikkust ja väljundeid viimasel viiel aastal. Selgus, et ühekordseid projekte ja tegevusi oli palju. Samas sellised ettevõtmised, mis toetaksid noorte isikliku huvi väljaarendamist ja hilisemat erialavalikut, praktiliselt puudusid, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Uuringu läbiviija Laura Kirss selgitas, et teaduse populariseerijatel on juba tekkinud hea ettekujutus, millised tegevused on tulemuslikud.

Nüüd võiks tema sõnul mõelda sellele, kuidas muuta tegevused pikaajalisemaks, et noored saaksid oma huvisid ja andeid rohkem välja arendada.

“Neil tekiks ettekujutus sellest, kas nad võiksid ka tulevikus selles valdkonnas näiteks töötada, tahaksid seda valdkonda õppima minna. Praegu, kui neid hakatakse pakkuma alles põhikooli lõpus või gümnaasiumis, on natuke hilja juba, võib-olla noored on juba mingisuguse valiku oma huvitegevuse heaks ära teinud,” lisas Kirss.

Viimsi keskkooli teadmiskeskuses alustas tänavu oktoobris erinevates huviringides tööd üle 400 õpilase. Viimsi keskkooli teadmiskeskuse juht Peeter Sipelgas kinnitas, et laste huvi teaduse ja avastamise vastu on väga suur.

“Me anname juba algkoolilapsele võimaluse, et ta saab iga nädal käia ringis ja läbi selle me püüame seda huvi hoida ja tema huve ka edasi arendada” märkis ta.

Sipelgas lisas, et tehnoloogia või IT-valdkond pole ainult noormeeste rida ning näiteks Viimsi teadmiskeskuse programmeerimisringis on pea pooleks nii tüdrukuid kui ka poisse.

Samal teemal toimub täna Salme kultuurikeskuses konverents, mis keskendub teadushuvihariduse võimalustele Eestis.