70 protsenti kõigist gümnaasiumilõpetajatest plaanib asuda õppima Eesti kõrgkoolidesse, 7 protsenti tahtis minna Eestis kutseharidust omandama ja 11 protsenti minna välisriiki õppima, näitab Praxise äsjavalminud uuring koolilõpetajate karjäärivalikutest.

Gümnaasiumi lõpetamise järel otse tööturule siirdumisest olid huvitatud vähesed – vaid 2 protsenti soovis tööle asuda Eestis ja 4 protsenti välismaal. Erialadest plaaniti kandideerida enim sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda, aga ka humanitaaria ja kunstide valdkonda, vaid 14 protsenti plaanis edasi õppida loodus- ja täppisteaduste alal.

„Muret tekitavaks aspektiks on kinnistunud soorollid, nimelt eelistas loodus- ja täppisteaduste valdkonda esimese valikuna 23 protsenti meestest ja vaid 8 protsenti naistest. Probleemiks tundub olevat ka noorte väike teadlikkus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas pakutavatest erialadest,“ toob esile uuring üks autoreist, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor.

Nestori sõnul oli erialaeelistuste puhul läbivaks tunnuseks asjaolu, et nimetamist leidsid need erialad, millest ühiskonnas kõige rohkem räägitakse. „Erialavaliku kõige suurem mõjutaja oli eriala huvitavus ja tasuta õppimise võimalus,“ lisas Nestor. „Kõrghariduse eelistajad pärinevad tavaliselt ka sotsiaal-majanduslikult kõrgemal järjel peredest, nende vanemad on haritumad, nad osalevad sagedamini spordi- ja huviringides ning on üldiselt oma eluga rohkem rahul, „iseloomustab Nestor kõrgkooli pürgijaid. „Need noored näivad olevat veendunud, et kõrgharidus on parim valik isegi siis, kui valdkonna- või erialaeelistuse vallas valitseb ebaselgus.“

Noorte erialavalikud ei ole enamjaolt selgelt välja kujunenud. Paljud vastajad olid nõus loobuma oma esialgsest eelistusest, kui soovitud erialale sissesaamine ei peaks õnnestuma või kui rahaliselt toetataks mõnda teist valikut. „Näiteks oli näiteks märgatav hulk humanitaaria ja kunstide valdkonnas edasisi õpinguid kavandanud noortest nõus asuma õppima loodus- ja täppisteadusi, kui riik maksaks selle eest lisastipendiumi,“ lisas Nestor.

Välismaale õppima minekut põhjendasid vastajad eeskätt asjaoluga, et see on nende jaoks väljakutse, kuid murettekitavalt suur hulk välisõpinguid kavandanud noori pidas ajendiks ka Eesti õppeasutuste mitterahuldavat õppekvaliteeti. Soovi õppida edasi välismaal mõjutab kõige rohkem noorte keeletaust. Vene keeles õppivatel noortel oli rohkem kui kuus korda suurema tõenäosusega soov jätkata õpinguid välismaal.

„See, et peaaegu iga kolmanda vene gümnaasiumi lõpetaja esmane valik on minna õppima võõrsile, on Eesti jaoks suur inimvara kaotus,“ tõdeb Nestor ja lisab, et vene noored tunnevad palju sügavamat huvi õpingute jätkamise vastu ka riiklikult prioriteetses loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, mistõttu on ülimalt tähtis, et nad sooviksid pärast õpingute lõpetamist asuda tööle Eestis.

Uuringus analüüsiti ka samade koolilõpetajate valikuid, ka sügisel kui olnud reaalsed otsused tehtud. Tulemuste kohaselt lahkus Eestist mujale õppima 19 protsenti gümnaasiumilõpetajatest, kes kõnelevad kodus
vene keelt. Eestikeelsetest peredest pärit abiturientidest õppis sügisel välismaal 4 protsenti.

Allikas: Uuring: ligi 90 protsenti gümnaasiumilõpetajatest tahab edasi õppida, Delfi