Infopuuduse, tõrjutuse ja keeleõppe kehvade võimaluste üle kurdavad lisaks venekeelsetele elanikele ka Eestisse tulnud inglise keelt rääkivad uusimmigrandid, selgub täna avaldatud Praxise ja Balti uuringute instituudi raportist.

“Kui venekeelse elanikkonna puhul on eestlastest erinevas meediaruumis elamisest palju räägitud, siis nüüd selgus, et ka inglisekeelsed uusimmigrandid ei ole eriti Eesti eluoluga kursis,” tõdes Eesti elavate mittekodanike kaasamisprotsessi tulemusi lahkava raporti üks koostajatest, Kristina Kallas.

Raport võtab kokku üle saja mittekodaniku osalusel toimunud erinevad arutelud, kus tegeleti muuhulgas tööhõive, keeleõppe ja avalike teenuste kättesaadavuse teemadega.

“Kõigist aruteluteemadest paistis läbi, et informatsiooni kättesaadavus on üks probleemidest nii siin kaua elanud vene emakeelega kodanikele kui ka uusimmigrantidele,” rääkis Kallas.

Töö saamise võimalusi arutades tõid inglise keelt rääkivad uusimmigrandid esimesena välja töölubade saamise keeruka asjaajamise.

Kuid lisaks sellele valmistavad neile peavalu ka teenuste kvaliteedi probleemid, sest ingliskeelset informatsiooni tööpakkumiste kohta napib ning asju ajavate ametnike keeleoskus ja teadmised on uussisserändajatega tegelemiseks tihtipeale liialt puudulikud.

Kuna piiri- ja migratsiooniametnike ettevalmistus ja teenindusoskus varieerub märkimisväärselt, võiks kõik immigrandid ka üldise riigis hakkamasaamise mõttes saada esimesel kohtumisel näiteks tervitus- ja infovoldiku, mis aitaks neil saada informatsiooni oma õiguste ja kohustuste ning edasise asjaajamise kohta, leiti aruteludes.

Informatsiooni puudulikkuse üle kurtsid ka lõimumata venekeelsed elanikud. Nemad tõid välja, et praegu on venekeelne info ministeeriumide veebilehtedel ainult osaline, see aga soodustab valeinfo tekkimist, müütide levimist ja arusaamatusi venekeelsetes elanike seas seoses nende kohustuste, õiguste ja võimalustega, aga ka teenuste korraldusega.

Diskussioonis osalejad märkisid, et vene keelde tuleks tõlkida ohutusega seotud teave, näiteks ravimite infolehed, hoiatused, kodukeemiavahendite infolehed, päästeameti kampaaniad
ja infomaterjalid.

Keeleõppe osas leidsid nii vene- kui ingliskeelsed arutlejad, et info tasuta keeletundidest levib visalt ning tihti ei ole ka keeleõppe tase keele selgeks saamiseks piisavalt kvaliteetne.

Uussisserändajate sõnul on eestlaste suhtumine võõrastesse veel praegugi valdavalt tõrjuv. Ühe ettepanekuna tõid nad välja, et piirata tuleks sõna “sallivus” kasutamist erinevates arengukavades ja strateegiates.

Selle asemel soovitasid sisserändajad kasutada näiteks termineid “austus” või “respekt”, mis kätkevad endas osalejate hinnangul rohkem võrdsust eri kogukondade vahel.

Täna ilmunud aruandesse on koondatud ettepanekud, mida tegid arutelude käigus ligi 170 Eestis elavat teiste riikide kodanikku ja määratlemata kodakondsusega elanikku.

Kokku 25 erineva riigi kodaniku esitatud ettepanekud katsid tööhõive, hariduse, avalike teenuste kättesaadavuse, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemise, kultuurilise mitmekesisuse ja eesti keele õppe valdkondi.

Lõimumisarutelude eesmärk oli kaasata Eestis elavaid välisriigi kodanikke otsustusprotsessidesse ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.