Kui tööturu neljast olulisest komponendist on Eestis olukord hea paindlikkuse ja elukestva õppega, siis aktiivne tööpoliitika ja tõhus sotsiaalkaitse süsteem on jäänud vaeslapse rolli.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja poliitikauuringute keskuse Praxis koostöös valminud uuring tõi välja, et Eestis on kulutused aktiivsete tööpoliitika meetmetele madalaimad Euroopa Liidu riikide seas, mõõdetuna nii osakaaluna SKPst kui töötu kohta.
Samas paindlikkusega on Eesti esirinnas. “Selline asi, et tööpuudus hüppas pooleteist aastaga 4 protsendilt 20ni, saab näidata seda, et tööturg on paindlik. Kui tööturg oleks jäik ja inimesi oleks raske lahti lasta, siis tööpuudus ei saaks kasvada nii kiiresti,” rääkis uuringut tutvustanud Raul Eamets Tartu ülikoolist.
Uuringu tulemustest lähtuvalt koostati ka poliitikasoovitused, kuid Eamets rõhutas, et uuringut tuleb vaadata akadeemilisena ning soovituste ja nende teostamise võimalikkuses peavad tööturu osalised ja poliitikud juba ise omavahel kokku leppima.
Ühe soovitusena pakutakse välja, et tööpoliitika meetmeid võiks laiendada ka riskigruppidesse kuuluvatele töötavatele inimestele. Riskigrupina tuuakse välja näiteks need, kes saavad miinimumpalka. Samuti soovitab täna avalikustatud dokument soodustada osaajaga töötamist ja seda nii, et töötajal säiliks sel juhul ka osaliselt töötuskindlustushüvitis.
Analüüsitulemused viitasid, et inimeste tööturule tagasi meelitamiseks on vaja ületada ka psühholoogiline barjäär, sest paljud lihtsalt ei soovi minna tagasi koolipinki.
Ühe olulisima aspektina nähakse vajadust meetmete tulemusi paremini monitoorida ja hinnata, et tõhusust suurendada. Selleks, et inimesi motiveerida osalema täiskasvanuhariduses, on Eametsa sõnul vaja selgelt informeerida ja näidata, mis on koolitusest saadavad kasud.
Analüüs andis ka kinnitust, et töötuskindlustus on aidanud küll vaesusriski vähendada, kuid madal 1000-kroonine töötutoetus seda ei suuda. Praxise analüütik Andres Võrk märkis, et töötutoetus võiks olla vähemalt pool elatusmiinimumist. “Seega peaks toetus suurenema vähemalt 500-600 krooni võrra.”
Hiljutine praktika on ka näidanud, et madalad või lühikese kestusega töötushüvitised on avaldanud survet pensionisüsteemile. Nii läheb üha enam inimesi ennetähtaegselt pensionile. Eamets märkis, et tööturu seisukohast oleks otstarbekam maksta eakamatele pigem töötushüvitisi soodustamaks nende kontakti tööturuga, kui lasta neil varakult pensionile minna.
Uuringu läbiviijad leiavad, et isegi olukorras, kus riik ei soovi sotsiaaltoetusi suurendada, tasuks kaaluda paremat sihistatust ehk et rohkem makstaks madalamapalgalistele.
Uuringu läbiviijad rõhutasid, et soovituste rakendamiseks vajalike kulude või saadavate tulude analüüsi ei tehtud, sest need nõuaks juba eraldi uuringuid.