Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Poliitikauuringute Keskusel Praxis valminud uuring „Vaimse tervise häirega inimesed tööturul“. Psüühika- ja käitumishäiretega inimesed moodustavad suure rühma osalise töövõimega või töövõimeta inimestest, kes saaksid tööd teha.

Seega on nad töövõimereformi käivitudes reformi oluliseks sihtrühmaks. Uuringust selgus, et muudatused, mida töövõimereformiga kavandatakse, sobivad ka vaimse tervise häirega inimeste tööellu aitamiseks, teatas ministeerium.

2014. aasta alguses oli Eestis 32 498 püsiva töövõimetusega inimest, kelle töövõime puudus või oli osaline psüühika- või käitumishäire tõttu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2013. aastal neist inimestest kolmandik.

Töövõimereformi käivitudes hakatakse alates 1. juulist 2016 senise püsiva töövõimetuse asemel hindama inimese töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust. Alates järgmise aasta teisest poolaastast hindab uute taotlejate töövõimet Töötukassa. 1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017.

Uuringu põhjal annab Poliitikauuringute Keskus Praxis soovitusi psüühika- ja käitumishäirete ennetamiseks ja vaimse tervise probleemidega inimeste töötamise võimaluste edendamiseks. Tehtud ettepanekutega on arvestatud töövõimereformi tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumisel, mis algab töötukassas ja sotsiaalkindlustusametis 1. jaanuarist 2016.

Samuti on vaimse tervise häirega inimeste vajadustega arvestatud tulevase inimeste töövõime hindamise metoodika täiustamisel, kus hindamisse kaasatakse kliiniline psühholoog.

Uuringukeskus soovitab muuhulgas kaaluda töötervishoiuarsti kaasamise võimalusi psühhosotsiaalsete riskide maandamisse.

Sotsiaalministeeriumil on uuringu alusel kavas muuhulgas analüüsida ka töötervishoiuarstide rolli töötaja töövõime säilitamisel ja töökeskkonna parandamisel ning tervisekontrollidega seonduvat. Samuti töötajate tervisekahjustuse ennetamise, tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise ning töötaja tööl hoidmise ja tööle naasmise toetamisega seotud aspekte.