Et rajada oma otsused vettpidavale analüüsile, paluvad riigiasutused aina enam abi sõltumatutelt uurimisinstituutidelt. Kas otsuste tegemise kultuur Eestis on hakanud muutuma?

Aasta tegutsenud mittetulundusühinguna registreeritud poliitikauuringute keskus Praxis on jõudnud ühega oma viiest suuremast projektist konkreetse rakendusliku tulemuseni: selle raporti alusel on moodustatud ministeeriumidevaheline tegevuslubade andmist analüüsiv komisjon.

Nimelt jõudsid projektis osalenud Praxise analüütikud ja ministeeriumide ametnikud koos järeldusele, et kui riigis on praegu käigus enam kui sada tegevusluba – ringhäälinguload, koolitusload, ravimite müügi litsentsid -, siis nende andmisel valitseb segadus.

Näiteks pole lubade andmisel ühtset poliitikat ega protseduuri, loa mitteandmist ei põhjendata alati piisavalt. Kokku tulnud komisjoni töö aluseks said just selle uurimuse põhjal tehtud ettepanekud, mille alusel esitatakse valitsusele tegevuskava.

Sarnane mõtlemine

Projektis osalenud majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialist Tea Danilov ütleb, et tegevuslubade küsimus oli ministeeriumis arutlusel juba enne.

«Kui selgus, et Praxis ja justiitsministeerium alustavad projekti haldusmenetluse paremaks korraldamiseks riigis, leidis majandusministeerium, et Praxis kui sõltumatu ja objektiivne kolmanda sektori organisatsioon suudaks ka tegevuslubade küsimuses pakkuda väärtuslikku abi,» kinnitas ta, lisades, et nüüd on võimalik asja kallale asuda juba suuremalt ühiskondlikult kõlapinnalt.

Selle uurimusega tutvus ka riigikontroll. «Meie vaated ja ideed selle valdkonna korralduse osas langesid pea 100% kokku,» hindab ettevõtmist omalt poolt riigikontrolör Juhan Parts. «Saime kinnitust, et meiega mõeldakse sarnaselt.»

Teise suurema projektina uurib Praxis kehtivate sotsiaaltoetuste mõju inimeste otsusele töötada või toetustest elada. Sellegi analüüsi alusel on uurimiskeskusel pakkuda sotsiaalministeeriumile konkreetsed ettepanekud.

Selgus, et Eestis on sotsiaaltoetused teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest madalamad, kuid mõnes maapiirkonnas ei näe inimesed siiski mõtet tillukese miinimumpalga eest tööle minna.

Vaja poliitilist tahet

«Sotsiaaltoetuste süsteemi efektiivsemaks muutmiseks oleks meil kõige reaalsem toetussummade mõningane suurendamine koos toetuse saamise kriteeriumite karmistamisega,» märgib projektijuht Reelika Leetmaa projekti tulemusi tutvustades.

Leetmaa kinnitab, et projekti vastu tunnevad huvi mitmed ministeeriumid, eelkõige sotsiaalministeerium, kuid selle rakendamine sõltub siiski suuresti ka poliitikute tahtest ning riigi rahalistest võimalustest.

Kui rahvastikuministri Katrin Saksa büroo hakkas paari aasta eest välja töötama riiklikku integratsiooniprogrammi, oli RASI sel teemal juba aastaid monitooringuid teinud. Instituudi aastatega kogunenud teadmised võeti nüüd arvesse. «See oli suur saavutus, et programm rajaneb kontseptuaalselt meie mudelitel,» hindab Raivo Vetik.

Katrin Saksa nõunik Tanel Mätlik kinnitab, et just uuringud andsid programmis paika pandud eesmärkidele aluse. Praxisele on projektide elluviimine esmatähtis, sest Eestis on liiga palju sajaleheküljelisi analüüse, mis lihtsalt kirjeldavad olukorda riigis. «Kuid tarvis on kindlaks teha, mis on puudu ja mida konkreetselt teha,» ütleb instituudi juhataja Ruta Kruuda.

Riik kustutab tulekahju

Kruuda hinnangul ei ole riigisektor seni näinud piisavalt vajadust uuringute järele, mis lubaksid kaaluda läbi erinevaid võimalusi. «Riigi valitsemine on olnud tulekahju kustutamine,» märgib Kruuda. «Kuid nüüd tuleb tekitada arusaam, et otsus viib tulemuseni ja poliitik või ametnik vastutab.» Samas lisab ta, et Praxis soovib pakkuda riigile eelkõige tuge ega hakka kunagi riigivõimu käskima.

Riigikoguga on viimastel aastatel teinud koostööd umbes 25 erinevat uurimisrühma. Riigikantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakonna juhataja Aare Kasemets väidab, et Riigikogu menetlusse antud seaduseelnõude seletuskirjadest võib siiski näha, et vaatamata Euroopa Komisjoni kriitikale, jätab eelnõude eelarveliste, majanduslike, sotsiaalsete ja administratiivsete mõjude analüüsi metoodika veel soovida.

«Senine uuringute tellimine ülikoolidelt, firmadelt või ekspertidelt on olnud pigem juhuslik,» sõnab Kasemets. Ta lisas, et meie seadusloome ja haldussuutlikkus on muutunud nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui meie oma äriettevõtete ja kodanikuühenduste vaatluse objektiks. «Seadusloome kvaliteedi standardid muutuvad siin lähiaastatel veelgi karmimaks,» tõdeb Kasemets.

Tea Danilovi sõnul pole riigiasutustes kindlasti puudu arusaamisest, et otsused peavad põhinema adekvaatsel analüüsil ja prognoosil, kuid üksikutes valdkondades ei jätku ministeeriumidel inimesi põhjaliku analüüsi tegemiseks. «Sel juhul on «analüüsi allhange» hädavajalik,» sõnab Danilov.

Samas sooviksid ministeeriumid analüüse tellida rohkemgi, kuid riigieelarvest selleks praktiliselt raha ei anta. Seepärast üritatakse toetust saada fondide või Euroopa Liidu projektide kaudu.

Seda kinnitab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli, kes loetleb ligi kümme töökeskkonda ja tööjõudu puudutavat uuringut, mida ministeerium kasutab tema sõnul igapäevases töös.

Praxise projektides osalevad alati ka riigi esindajad. Kõige selle juures peavad uurimiskeskused säilitama sõltumatuse. Praxisele andis selleks aastaks üle kaheksa miljoni krooni stardikapitali George Soros, kuid juba sel aastal peab mittetulundusühing leidma ka teisi rahastajaid.

Üheks maksjaks saavad kahtlemata seni sümboolset tasu andnud riigiasutused kui uuringute tellijad. Kuid projektijuht Daimar Liiv kinnitab, et riigipoolne rahastamine üksi ei lubaks enam säilitada vajalikku erapooletust.

RASI, mis saab kaks kolmandikku haridusministeeriumist, siiski mõjutusi ei karda. «Neutraalsus on meie kapital,» sõnab direktor Raivo Vetik.

Vetiku hinnangul pole Eestis kindlad mehhanismid sotsiaalteadlaste ja poliitikute koostööks veel välja kujunenud. Nii sõltub riigis, mis vajaks lakkamatute ühiskondlike muutuste toimudes pidevat analüüsi, lähenemine siiski veel konkreetsetest inimestest.

Uurimisasutustele seadus

Uurimisinstituutide ja ajutrustide jaoks võiks Eestis olla oma seadus. See lubaks mittetulundusühinguna registreeritud keskustel nagu Praxis taotleda maksusoodustusi. Selle teeks võimalikuks see, et seadus sisaldaks ka nõudeid, nagu äritegevuse piirang, töö avalikes huvides ning uurimistulemuste kättesaadavus kõigile soovijaile.

Samuti tuleks välja tuua nõuded vähemalt juhtide haridusele, nii nagu need kehtivad advokaadibüroode puhul.

Selle seaduse alusel võiks Eestis tegutsema hakata kuni paarkümmend praegu töötavat teadusasutust. Maailmas on enam kui 3500 ajutrusti, Ida-Euroopas on need tekkinud eelkõige viimasel kümnendil.

Eesti suurimaid «think tanke»

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

asutatud 1988, www.iiss.ee

Muutuvad väärtused ja elamisviisid 1990. aastate Eestis: perede majanduslikud ja sotsiaalsed ressursid, taaskihistumise protsessid postsotsialistlikus ühiskonnas: ametigruppide formeerumine Eestis, väärtussüsteemid ja sotsiaalmajanduslikud tingimused: 13 Euroopa riigi võrdlev uuring

Praxis

asutatud 2000, www.praxis.ee

Sotsiaaltoetuste mõju inimeste tööturukäitumisele, Eesti arengu alternatiivne hindamine – jätkusuutlikkuse näitajad, bürokraatia vähendamine riigiasutustes, omavalitsuste investeeringute juhtimine

Eesti Tuleviku-uuringute Instituut

asutatud 1991, www.eti.ee

Pikaajaline raport «Eesti 2010», mis annab riigi alternatiivsed arengustsenaariumid, analüüsides nt tehnoloogia arengut ja majandusstruktuuri. Stsenaariumide põhjal on võimalik koostada regionaalse arengu strateegia. Lõpptulemuseks peaks olema Eesti riiklik territoriaal-majanduslik planeering, mis saaks soovitavaks aluseks harukondlike ja maakondlike planeeringute koostamisel, samuti riiklike (regionaal-, tööstus-, haridus- jt) poliitikate kujundamisel.

Eesti Konjunktuuriinstituut

asutatud 1934, www.ki.ee

Konjunktuuribaromeetrite koostamine (igakuuline Eesti majanduse hindamine ja prognoos lähitulevikuks), varimajanduse uuringud, mis viivad sageli välja majanduspoliitikate efektiivsuse hindamiseni (näiteks alkoholipoliitika puudumine), põllumajanduse turuinfo süsteemi rakendamine.

Säästva Eesti Instituut

asutatud 1992, www.seit.ee

Neljaks peamiseks tegevusalaks on looduskaitse korraldus, atmosfäär, kliimamuutused ja energia, keskkonnakorraldus ning säästev ühiskonnakorraldus. Riigiasutustele teeb instituut peamiselt euroliiduga ühinemisega seotud projekte. Tuntuimaks projektiks on Eesti 21, mille raames valmib Eesti 21. sajandi arengustrateegia.

Allikas: Uurimiskeskused annavad riigile tegevusjuhiseid, PM