Postimees.ee palvel Eesti tulevikku kaenud poliitikauuringute keskuse Praxise juht Annika Uudelepp leiab, et Eesti peab enim tegelema rahvastiku, usalduse ja majandusega. Tema sõnul on näiteks aeg hakata loosungite loopimise asemel sisuliselt arutlema nii sisserände kui Eestist lahkuvate noorte teemal.

Eesti ees seisab järgmise paarikümne aasta jooksul mitmeid suuri otsustus- ja muudatuskohti. Kui targalt ja järjekindlalt tegutseda, on Eestil võimalik olla ka 20 aasta pärast edukas väikeriik.

Postimehe küsimus inspireeris mõttevahetust Praxise meeskonnas, mille tulemusel toon välja meie ideed olulisematest muudatustest tegevuskeskkonnas ja tähtsamatest tegutsemissuundadest.

Tegevuskeskkonnast. Järgmiste kümnendite olulised märksõnad on määramatus ja muutlikkus ning kõiki suuri muutusi ei ole võimalik ette ennustada ja nendeks ette ratsionaalselt valmistuda. Küll aga on võimalik arendada võimekust ümbritsevat analüüsida ning õppida paindlikult ja targalt nendele muutustele vastama. Õppimis- ja muutustega käsikäes käimise võime on võtmeomadused, mida me võiksime ühiskonnas arendada.

Tähtsamate tegutsemissuundadena märgime ära rahvastikuprotsessidega kohanemise ja targa poliitika; usalduse suurenemise ühiskonnas ja mõtestatud ning paindliku majandusarengu.

Rahvastikuprotsessid (vananemine, iive, ränne) on n-ö megatrendid, mis toimuvad niikuinii ja mida valitsused saavad üksnes osaliselt mõjutada. Seda olulisem on, et riik suudaks siin targalt, eesmärgipäraselt ning järjekindlalt tegutseda.

Visandatud on kõigi kolme teema lõikes märksõnad, millega on oluline töötada:

• Rahvastiku vananemine on suuresti paratamatu, kui vaadata meie rahvastikupüramiidi. 20 aasta pärast hakkab ühiskond teravalt tunnetama rahvastiku vananemise mõju. Seega peab ühiskond kohanema vananeva rahvastikuga.

Ühelt poolt on vaja olla proaktiivne, see tähendab tegelemist meetmetega, mis on suunatud sündidele ja laste kasvatamisele ning rahva tervise parandamisele.

Teisest küljest on vaja olla ka reaktiive ehk töötada sotsiaalkaitse reformidega, et tervishoid, hoolekanne ja pensionisüsteemi kohaneksid rahvastiku vananemisega. Sotsiaalkindlustussüsteemis laiemalt on oluline töövõime säilitamine ja taastamine, sest tööealise elanikkonna suhtarv väheneb.

• Paremad iibenäitajad tähendavad järjepidevat tööd kahel suunal: pikem ja tervem elu ning sündimuskordaja tõus. Praeguseks on mitmed poliitikad neil kahel suunal töötamiseks kenasti sisse seatud. Nendega on vaja jätkata – järjepidev ja sihipärane töö on esmatähtis.

Enneaegsete surmade vähendamine, rahvatervise parandamine ja ka eakatele paindlikumate töövõimaluste leidmine on pikaajalist pingutust nõudvad teemad.

Sündide arv hakkab langema, sest lihtsalt sünnitusealisi naisi on rahvastikus vähem kui praegu.

Seetõttu on oluline, et ühe naise kohta sünniks keskmiselt rohkem lapsi. Oma roll nende poliitikate edukuses on ka selles, et vastavad poliitikad omavahel haakuksid. Paindlikumad töötingimused, usaldus ja turvatunne aitab kaasa nii laste sünnile kui ka töötamisele vanemas eas.

Näiteks üks konkreetne vastuolukoht täna on see, et kuigi peretoetuste poolelt soositakse järjestikuseid sünde, ei jätku mitmel pool Eestis lasteaiakohti.

• Ränne puudutab nii sisse- kui väljarännet. Kui viimasel paarikümnel aastal on Eestit iseloomustanud väljaränne, siis järgmisel paarikümnel aastal suureneb surve sisserändele, kuigi surve väljarändele ei kao kuhugi.

Üleskasvanud noorel põlvkonnal on endiselt uksed maailma valla ja nende väljarännet ja tagasitulekuotsuseid mõjutab suuresti see, kuidas Eesti ühiskond ja elukeskkond areneb – alates sobilikest töökohtadest kuni vaimse keskkonnani.

Eestis on vaja sisukat ja rahulikku ühiskondlikku arutelu rändepoliitika teemal. On aeg üle saada selle teema ignoreerimisest või loosunglikust käsitlusest.

Usalduse suurendamine ühiskonnas. See on tunnetuslik ja raskesti mõõdetav, kuid väga oluline osa ühiskonna arengust.

Tänaste ühiskondade edutegurid on eelkõige mittemateriaalsed, nagu ka usaldus ja sellega kaasnev turvatunne.

Suurem usaldus tähendab vähem hirmu, stressi ja pingeid. Usalduslikum, vabam, loovam ühiskond ja vaimne ruum vabastaks palju energiat, mis on inimeste sees peidus ja pärsitud. See innustaks loovust, algatusvõimet, kodanikujulgust ja ettevõtlikkust.

Suur roll usalduse suurendamisel on avatus ja vaba mõtlemine ning ühiskondlik dialoog.

Osalusdemokraatia sisuline väärtustamine ja selle järgi käitumine ühiskondlike arutelude pidamisel, riigiasjades tähtsate otsuste ettevalmistamisel on võtmerollis, et inimestel oleks rohkem julgust öelda ja kaasa mõelda.

Vajalik on inimeste teadmine, et minu hoolivast ja kaasamõtlevast suhtumisest on kasu, mitte ei tekita see hirmu või apaatset minnalaskmist.

Mõtestatud ja paindlik majandusareng. Meie ümber toimuv annab märku, et elame ebastabiilsel ajal ja vaja on pidevalt mõtestada oma kohta ning kohandada paindlikult oma käitumist.

Globaalne majandusruum, Euroopa riikide ja Läänemere maade ning sellega seonduvalt Eesti roll selles on pidevas muutumises.

Meil on siiani vedanud, et meie naabrid on Põhjamaad, kelle ettevõtete väärtusahelas on Eestis loodud toodetel ja teenustel oluline roll. Tulevikueduks on vaja olulisemalt suuremat koostööoskust kui Eesti ühiskonnas täna on – see tähendab nii sisemist koostööoskust kui ka võimet mõista teisi ja suhestuda paremini välismaailmaga.

Eestil on vaja proaktiivset majanduspoliitikat, et targalt toetada majandusarengut neis niššides, mis meil võimaldab eristuda ning saavutada kõrgemat lisandväärtust. See tähendab avatud ja analüüsivat vaadet maailma ja regiooni majandusele, ettevõtlustoetuste paremat fokusseerimist ja nutikaid valikuid teadus-arendustegevusse investeerimisel.

Nn ühetaoliste ja laia spektriga toetuste poliitikad tuleks üle vaadata ja toetada strateegilisi suundi aladel, kus Eestil on tugevused ja võimalused.

Postimees.ee küsib lähipäevil erinevate elualade asjatundjatelt Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tuules, millisena kujutavad nad ette meie riigi järgmist kaht aastakümmet.