Delfi uuris riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehelt Urmas Reinsalult (IRL), kas praegune 1000-kroonine toimetulekutoetus võimaldab inimväärselt hakkama saada ja mida vaesuse vähendamiseks ette võtta.

Reinsalu jättis küll küsimuse esimesele poolele vastamata, kuid tõi samas välja kümme punkti, kuidas majandusraskustes inimeste olukorda parandada.

1. Jõustada järgmisest aastast võlakaitse seadus, millega on ajutistesse raskustesse sattunud koduomanikel võimalik saavutada laenude ajatamist ja liigkõrgete intresside vähendamist.

2. Tagada 1. novembrist jõustuva monopolide ohjeldamise seaduse rakendamine, mis kaitseb tarbijaid vee- ja kaugkütteettevõtete meelevaldsete hinnatõusude eest.

3. Võtta vastu majandusministeeriumis välja töötatud seaduseelnõu, millega on võimalik riigi poolt leevendada hinnatõususurvet ning alandada elektri hinda tarbijatele järgmisest aastast.

4. Võtta vastu valitsuse esitatud seaduseelnõu, mis võimaldab pakkuda järgmisel aastal inimestele rohkem aktiivseid tööturumeetmeid, eriti luua töökohti palgatoetuse abil.

5. Ratifitseerida veel selle riigikogu koosseisu ajal Euroopa sotsiaalharta artikkel 30, mis sätestab õiguse kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest.

6. Toimetulekutoetuse summad on kasvanud viimastel aastatel hüppeliselt ning 2011. aasta planeeritav kulu on 350 miljonit krooni. Toiduainete hinnatõus tabab kõige valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Eelarvevahendid on piiratud, kuid pean vajalikuks uuesti tõsiselt kaaluda võimalust tulevikus toimetulekutoetust ennekõike ülalpeetavate arvestusliku piirsumma puhul suurendada. (Praegu on see 800 krooni – toim)

7. Koos majandus- ja sotsiaalministeeriumi ning omavalitsusliitudega tuleb lähiajal tõsiselt nõu pidada paljude korterelamute maksejõuetuse üle. Kevadine seadusemuudatus pikendas sooja väljalülitamise etteteatamisnõuet ettevõtjale 7-lt 60-le päevale, kuid see ei ole piisav abinõu. Keegi ei hakka teiste eluasemekulusid tasuma, kuid küte on meie vöötmes elutähtis teenus.

8. Tõsine teema on ravimite omaosaluse kõrge määr. Ravimitega seonduvat hakkab sotsiaalkomisjon lähituleviks arutama. Esimese sammuna kehtestasime põhimõtte, et 50-protsendise omaosalusega ravimite puhul on võimalik sõlmida hinnakokkuleppeid.

9. Sotsiaalkomisjoni vaesuseteemaliselt avalikul kuulamisel jõudsime järeldustele, et vajalikud on ka omavalitsuste tegevuskavad vaesuse leevendamiseks. Selle tähtis osa on just vaesuses perede lastele hariduse ja hoolekande kättesaadavuse tagamine nii pikapäevarühmade, huvitegevuse kui ka lastehoiu kaudu. Oluline on, et omavalitsused ja maavalitsused ei kärbiks eelarveid lastekaitse arvelt.

10. Pikemas perspektiivis leevendab vaesust hariduse kättesaadavuse tõus. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus jõustus sellest kooliaastast ning vähendab loodetavasti koolist väljakukkuvate laste osakaalu, ka riigieelarves kasvavad hariduskulud tuntavalt. Tõsine väljakutse on see, et vaesematest oludest lastel on kõrghariduse juurde pääsemine keskmisest neli korda ebatõenäolisem, nagu väidab Praxise uuring.