Eelmisel aastal maksis haigekassa 12,2 miljoni krooni 62 inimese raviks välismaal, kõige kallim operatsioon maksis 4,4 miljonit krooni.

Üle 4 miljoni krooni maksis haigekassa ühe vähki põdeva lapse operatsiooniks Rootsis. Eesti arstide konsiilium nägi võimalust, et operatsioon võib päästa lapse elu ning soovitas haigekassal laps Rootsi ravile saata. Paraku ei andnud ravi tulemusi ja laps suri.

Tegemist oli 2004. aastal sooritatud operatsiooniga, kuid see kajastub haigekassa eelmise aasta eelarves, sest arve tuli eelmise aasta lõpus.

Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul on inimeste välisriiki ravile saatmise põhjused erinevad. «Kasvajad, muud harva esinevad haigused, mille raviks meil spetsialiste napib,» rääkis ta. Enamasti tulevad kõne alla lähiriigid – Soome, Rootsi, aga ka Suurbritannia ja kasvava trendina venelaste seas Venemaa.

Ravikindlustatud inimene võib saada välisriigis haigekassa kulul ravi juhul, kui Eestis sedasorti ravi ei pakuta ja sellele pole ka alternatiivi ning on vähemalt 50-protsendine tõenäosus, et ravist on ka abi. Otsuse langetab arstide konsiilium.

Poliitikauuringute keskuse PRAXIS eile esitletud 2005. aasta uuringust selgus, et veerand Eesti elanikest eelistaks ennast ravida välismaal, pidades sealset ravikvaliteeti kodumaisest paremaks.

Lisaks arvasid küsitletud, et välisriikides on haiglatel paremad tehnilised võimalused inimeste ravimiseks ning üldiselt on arstiabi kvaliteet parem kui Eestis.

Uuringu ühe autori, Maailmapanga tervishoiueksperdi Maris Jesse sõnul on tulemus üllatav, kui arvestada, et vaid neli protsenti Eesti elanikest on ise või oma tuttavate vahendusel reaalselt kokku puutunud välisriikide tervishoiusüsteemiga.

Samas tuleb haigekassa tellitud küsitlusest pigem välja, et viimasel aastal arstiabi tarbinud inimesed on väga rahul nii Eesti arstide kui ka arstiabi kvaliteedga.

Allikas: Üle poolesaja Eesti haige sai mullu välismaal ravi, PM