Poliitikauuringute keskuse Praxis andmetel moodustasid töövõimetuspensionärid 2011. aasta alguses 9,9% tööealistest elanikest. See arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Praxise eksperdid väidavad, et töövõimetuse hüvitamise praeguse korralduse otstarbekus on küsitav ning selle ülesehitus ebaefektiivne: töövõimetuse hüvitamine on killustunud haigekassa, töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti vahel, lisaks abistavad tervise kaotanud inimesi kohalikud omavalitsused. Riigikontroll on tuvastanud, et praegu kehtiv töövõimetuse süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, kuna neile ei pakuta rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid ning hinnatakse inimese töövõimetust, mitte aga võimet teha muud tööd või õppida uut ametit.
Püsiv töövõimetus vähendab riigi tulusid, põhjusel, et inimesed väljuvad osaliselt või täielikult tööturult, samal ajal suurenevad töövõimetushüvitiste ja -pensionide kulud. Arvestades töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja kasvavaid kulusid, on Eesti praegune töövõimetusskeem ja selle korraldus jätkusuutmatu. Järjest rohkem inimesi kvalifitseerub püsivale töövõimetusele, samal ajal on väljumine skeemist peaaegu olematu.
Eeltoodust lähtudes kiitis vabariigi valitsus 2012. aasta I kvartalis heaks sotsiaalministri esitatud ettepaneku töövõimetuse skeemi ümberkorraldamiseks.
Reformi eesmärgid on inimese töövõime säilitamine ja parandamine, töötuse ja töövõimetuse ennetamine, inimese naasmine tööturule, tööandja motiveerimine töökeskkonna parandamiseks ning töövõimetuskindlustuse korralduse kestlikkuse tagamine.
Muudatused puudutavad pikaajalise tervisekahjustusega inimesi vanusest 16 aastat kuni vanaduspensioni eani.
Reformi käigus soovitakse ühendada ajutine ja püsiv töövõimetus üheks töövõimeskeemiks, mida hakkab administreerima üks asutus. Praeguste haigushüvitiste ja töövõimetuspensionide maksmine kavatsetakse koondada töötukassasse, kus pakutakse töövõime kaotanud inimestele ka aktiveerivaid tööturumeetmeid, toetatakse tööle naasmist ning makstakse toetusi.
Töövõimetuse asemel soovitakse edaspidi hinnata eeskätt töövõimet. Inimesel võimaldatakse töötada oma terviseseisundit arvestades ka ajutise töövõimetuse korral, juhul kui ta ise seda soovib ning arst on nõusoleku andnud. Praegu kehtib ajutise töövõimetuse ajal, mis võib kesta kuni kuus kuud, täielik töötamise keeld, kuigi inimene võib olla valmis tegema näiteks kaugtööd kodus arvuti taga, käima tööl paindlikuma graafiku alusel või vajada kergemat töökoha kohandamist või abivahendit.
Praegu võetakse püsiva töövõimetuse hindamisel arvesse seda tööd, mida inimene on teinud viimati või suurema osa oma tööelust. Uue korralduse järgi hakatakse hindama inimese töövõimet, lähtudes kogu tööturul saadaolevatest töödest, lisaks pakutakse ümberõpet.
Töövõime hindamise juurde planeeritakse kaasata töötervishoiuarstid ning hindamise käigus hakatakse andma tööalaseid soovitusi. Vajaduse korral abistab töötukassa tööandjat tervisekahjustusega isiku töölevõtmisel või tema töökoha säilitamisel (nõustamine, töökoha kohandused jm).
Rehabilitatsiooni ja abivahendite korraldus seostatakse töövõimeskeemiga. Inimesel peaks tekkima õigus taastusravile ja/või rehabilitatsioonile töövõimetuse alguses, mitte alles siis, kui on tal kujuneb välja puue või püsiv tervisekahjustus. Tööealised tervisekahjustusega isikud suunatakse teenusele vajaduspõhiselt ja võimalikult vara, et ennetada või vähendada töövõimetuse kujunemist ja toetades töövõimet. Korralduste seostamisel lähtutakse isikukesksest lähenemisest, mis tagab, et isiku vajaduste hindamise ning eri teenuste (tööturuteenused, sotsiaalteenused) taotlemise protsess oleks selge ja ei toimuks dubleerimist teenuseid administreerivate asutuste vahel.
Kavas on töövõimeskeemiga ühendada tööõnnetuskindlustus, mis motiveeriks töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajale tervislikku töökeskkonda.
Töövõimetuspensionäri staatusega kaasnevad eri seadustes mitmed õigused ja soodustused, mille vajadus ja otstarve tänapäevases õiguskorras ja ühiskonnas vajab samuti põhjalikku analüüsi.
Väljatoodud põhimõtteid järgiv seaduseelnõu on plaanis esitada vabariigi valitsusele käesoleva aasta teises kvartalis ning selle heakskiidu korral võib prognoosida reformi etapiviisilist jõustumist alates 2015. aastast uutele töövõime vähenemise juhtudele ning alates 2016. aastast neile, kellele määratud püsiva töövõimetuse tähtajad sotsiaalkindlustusametis lõppevad. Haigushüvitiste maksmise üleminek töötukassasse planeeritakse alates 2016. või 2017. aastast.