Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul võib töötukassa taoline avalik-õiguslik asutus mängida aktiivsemat rolli tööturupoliitikas.

Paaveli sõnul on oluline, et hüvitisi maksva asutusena oleks töötukassal mingigi hoob hüvitisesaajate tööotsingute ning seeläbi ka väljamaksete mõjutamiseks, vahendas ettevõtte avalike suhete juht.

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti «Kollektiivsetele koondamistele reageerimine» eesmärgiks oli koondatute võimalikult sujuv ja kiire tööle aitamine.

«Meie sooviks oli luua ühtne reageerimisskeem, mis tagaks tööotsinguid toetava abi kiire ja paindliku osutamise kõigi oluliste koondamiste puhul,» rääkis Paavel.

«Reageerimine pidi toimuma enne koondamispäeva, et oleks võimalik töötuks jäämist ennetada ja et koondatav saaks kogu vajaliku esmase teabe cv kirjutamisest kuni uue võimaliku tööandja kontaktideni ühest kohast, ilma et ta peaks kulutama erinevate asutuste uksi.»

Poliitikauuringute Keskuse Praxise korraldatud uuringust selgus, et valdav enamus ettevõtteid ei leevenda koondamise tagajärgi ega tee selleks koostööd ka tööturuametiga.

«Koondatud töötajate toetamine ning nõustamine on väga oluline tegevus tööjõuturul, mis peab kindlasti jätkuma,» ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.

Euroopa Sotsiaalfondi 2007./2008. aastal elluviidava kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise programmiga osutab Tööturuamet jätkuvalt reageerimisteenust.

«Leian, et mõistlik oleks teenuse osutamine kirjutada sisse ka seadusesse. Eelnevalt peame koos sotsiaalpartneritega selgusele jõudma, kuidas seadusesse kirjutada nii, et see haakuks tööõiguse vallas plaanitavate muudatustega,» lisas Maripuu.

Projekti raames nõustati 551 koondatavat 28 ettevõttes üle Eesti. Projekti partneriteks olid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametühingute Keskliit, Sotsiaalministeerium, Tööturuamet, Tööinspektsioon, mitmed kohalikud omavalitsused, maavalitsused, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.