Paindlik tööaeg võimaldab aktiivsetel inimestel end mitmel rindel realiseerida, nii et ühest inimesest saavad kasu mitu tööandjat.

Ajakirja Stiina ajakirjanik ja Raadio 2 saatejuht Triin Tähnas ei oska öelda, kumma kasuks valik langeks, kui Stiina või R2 nõuaksid kellast kellani olemist. Tõenäoliselt tuleks valik teha ning jätkata ühe tööga, kuigi mõlemad töökohad on väga südamelähedased.

“Minu jaoks on töö elu tähtis osa, kuna elu peab olema protsess, mida vanana kiiktoolis istudes hea meenutada. Töö peab olema midagi enamat kui lihtsalt rahateenimise võimalus,” sõnas Tähnas. Nii on ta avastanud restorani Olde Hansa, kus ta mõnel õhtul ettekandjana töötab.

“Mõni arvab, et olen hull, aga tegelikult, kui vaadata pelgast rahateenimisest kaugemale, siis on tegu vägagi psühholoogilise tööga – sa õpid inimesi tundma, nende käitumist jälgides ennast analüüsima, ja ma tõesti tunnen, et see kogemus on mind muutnud oskuslikumaks suhtlejaks.”

Lisaks mitmel kohal töötamisele õpib Triin Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogiat. Ta ei ole kokku puutunud ühegi tööandjaga, kes oleks piiranud koolis käimist.

“Eestis on praegusel ajal raske käia tasulisel kohal koolis, elada linnast väljas ja teha sõpradega kaasa kõiki kinoskäimisi, pidusid, sünnipäevi ning reise, kui sa tööl ei käi,” nentis Tähnas.

Suure tõenäosusega hakkavad tööandjad paindlikke töövõimalusi tulevikus rohkem pakkuma, kuna palk ja tootlikkus on järjest suurema tähtsusega.

“Praegu ei ole paindlikkust, kuna tööjõud on odav,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Milvi Tepp töö- ja pereelu ühitamist käsitleva kogumiku “Töö ja pere” esitlusel. Paindlikumaks muutumise võimalusi näeb ta eriti teenindussektoris.

“Vaadake kauplusi, kus on hommikuti kolm inimest tööl, kliente aga pole – nii saab olla vaid seetõttu, et tööjõud on odav,” leidis Tepp.

Tööjõu hinna tõus sunnib tööandjaid võtma töötajaid tööle kolmeks-neljaks tunniks erinevatel kellaaegadel, mil tööd on rohkem.

Ametiühingute juht Harri Taliga tõi teise põhjusena, miks tööandjad paindlikkust vähe rakendavad, sest see on väljakutse juhtidele.

“Mul on mugav võtta üks inimene kaheksast viieni tööle. Kui ma võtan kaks inimest, kes töötavad neli tundi päevas, ning üks neist tahab alustada kell kuus hommikul ja teine kell neli pärastlõunal, siis on see ettevõttele lisakoormus,” selgitas Taliga.

Eesti Energia personalijuhi Ave Kala märkis, et kui paindlikku töökorraldust rakendatakse üksikjuhtudel, siis jääb töötaja tööandja juhtimisulatusest välja.

“Kui paindlikkust rakendatakse tervele kollektiivile, siis tuleb muuta juhtimisvahendeid,” sõnas Kala.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööseadusandlus jäik ja imperatiivne ning ei võimalda paindlikkust töösuhetes.

Eesti Õiguskeskuse infospetsialist Veiko Laanjärv tõdes ka, et tööseadusandlusest paindlikkust ei leia.

“Praktikas lepitakse paindlikkuses suuliselt kokku, kuid see on ohtlik töövõtjale, kuna ülemuse vahetudes ei jää kokkulepped kehtima,” rääkis Laanjärv.

Tööandjal on võimalik kasutada võlaõiguslikke lepinguid, kuid need kätkevad endas ohtu – need võidakse ümber kvalifitseerida töölepinguteks.

Pikka aega EMT personalijuhina töötanud Milvi Tepp aga kinnitas, et seadused ei takista ning, juhul kui tööandja soovib paindlikkust pakkuda. Selleks leiab ta võimalusi ka praeguse tööseadusandluse raames.

“Paindlikkus on kindlasti tööandja huvides, sest ega töökoormus ei ole alati üks ja sama,” sõnas Tepp.

Tööandja saab paindlikkusest kasu

Paindlikud töövormid ei ole mitte ainult vastutulek töötajale, vaid annab tööandjale ka otsest majanduslikku kasu.

“Paindlikud töövormid vähendavad tööjõu voolavust ja töölt puudumist, parandavad töö produktiivsust ja kvaliteeti ning toodete või teenuste pakkumist,” tõdes Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Marre Karu kogumikus “Töö ja pere”.

Kuna uue töötaja otsimine võib minna maksma kuni töötaja kahekordse kuupalga, tasub paindlikkus end ära, sest vähendab kaadrivoolavust ka siis, kui konkreetne inimene ise pole paindlikku töötamist kasutanud.

Töötajad on ka lojaalsemad ja parema tervisega, sest tunnevad, et nende eest hoolitsetakse. Samuti on neil on vähem tootlikkust pärssivat stressi.

Vaatamata sellele tõdes PRAXISe tööturupoliitika analüütik Sten Anspal, et Eestis on paindlik töökorraldus ja osaline tööaeg veel vähe levinud.

Kodus töötas eelmisel aastal vaid 9 protsenti töötajaid, kaugtööd tegi viis protsenti töötajaid, enamik neist vaid veerandi tööajast.

Kaugtöö on töötamine töökohast eemal telekommunikatsiooni vahendeid kasutades. Seda võib teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes.

Kodutöö on kodus töötamine, mis ei hõlma telekommunikatsioonivahendeid (arvuti, internet, telefon), näiteks käsitöö.

Kaugtöö ja kodutöö võivad olla pidevaks töökorralduseks, kuid võivad olla ka ajutised.

Paindlikkust saab rakendada eri moel

Ajapaindlikkus – tavapärasest lühemad tööpäevad, erinevad töötamise ajad ja määratlemata tööaeg.

Kohapaindlikkus – töötamine väljaspool töökohta.

Lepinguline paindlikkus – tähtajalised lepingud, renditöö kolmepoosed lepingud, võlaõiguslikud lepingud, FIEd jms.

Funktsionaalne paindlikkus – mitmekesised ja muutuvad tööülesanded.

Allikas: Töötaja on edukas kolmel kohal töötades, Äripäev