Pensionifondide reklaamides kujutatav muretu ja jõukas vanaduspõlv võib paljudele meist jäädagi helesiniseks unistuseks. Pigem ootab ees maksukoormuse kasv ja senisest hilisem pensionileminek.

Optimistliku prognoosi kohaselt on meil viiekümne aasta pärast peaaegu et üks töötaja ühe pensionäri kohta! Seejuures arvestusega, et töötus püsib majandusbuumi-aegsel madalal tasemel. Võrdluseks: eelmisel aastal oli meil iga pensionäri kohta neli töötegijat, aastal 2040 on neid kaks ja aastal 2060 poolteist.

Poliitikauuringute keskus Praxis tegi riigi tellimusel mahuka uuringu, mis näitab, et meie pensionisüsteemi ootavad ees rasked valikud. Praegu on meil keskmise pensioni ja palga suhe selline, et esimene moodustab umbes 40 protsenti teisest. Riiklik pingutus hakkab käima selle nimel, et see protsent tulevikus ei langeks.

Esimeses pensionisambas on aga järgmised viiskümmend aastat pidevalt raha puudu, umbes ühe protsendi jagu sisemajanduse kogutoodangust. Seega nende pension, kellel on ainult esimene pensionisammas, hakkab keskmise palga suhtes vähenema. (vaata graafikut).

Pideva rahanappuse põhjuseid on kaks. Lisaks maksumaksjate vähesusele võib eeldada, et inimesed elavad vanemaks kui praegu ning elavad pensionärina kakskümmend aastat või isegi rohkem. Seda muidugi juhul, kui jääb kehtima praegune versioon, et 2026. aastaks tõuseb nii meeste kui ka naiste pensioniiga 65 eluaastale.

Praxise 337-leheküljelisest analüüsist selgub, et kui riik tahab pikas perspektiivis pääseda pensionikassale pealemaksmisest, tuleks pensioniiga aastaks 2040 tõsta 67 aastani ja aastaks 2060 ligi 69 aastani. Teisisõnu: tänavu 40. sünnipäeva pidavad inimesed peavad rügama veel 27 aastat.

Kui me aga soovime praegusest suuremat pensioni (ja kes meist seda ei soovi?), siis selle tarvis analüüsis Praxis 55 võimalikku lahendust. Ekspress valis neist välja mõned olulisemad.

Pensioniea tõstmine

Pealemaksmisest pääsemiseks on pensioniea tõstmine kõige tõhusam. Maailmas on pensionipoliitikas toimumas vaikne revolutsioon. Pensionisüsteemi reformitakse nii, et tulevikus on kas pensioni suurus või pensioniiga automaatselt seotud oodatava elueaga ning valus poliitiline otsus tuleb vastu võtta ainult üks kord. Probleem on aga selles, et oodatavat eluiga pole võimalik täpselt prognoosida.

Eesti on juba poolel teel — oodatavast elueast sõltub teisest sambast makstava igakuise pensionisumma suurus. Sarnast skeemi võiks kasutada ka esimese samba (rahvapensioni) puhul. Oodatava eluea tõustes võiks inimesele jääda valik: kas leppida väiksema pensioniga või töötada kauem, et saada eelmiste põlvkondadega samaväärset pensioni.

Eri põlvkondade võrdse kohtlemise nimel võib tõsta pensioniiga nii, et kõik oleksid võrdselt kaua pensionil (näiteks 20 aastat) või et iga pensioniaasta eest peaks vähemalt kaks aastat töötama. Aastal 2010 eeldati, et 65aastased naised elavad veel 19 aastat ja sama vanad mehed 14 aastat. Aastal 2026 pensionile minejad, nii mehed kui ka naised, elavad tõenäoliselt 20 aastat. Et hoida keskmist pensioni saamise aega samal tasemel, tuleb pensioniiga järelikult pidevalt tõsta.

Pensioniea tõstmise puhul eeldatakse, et inimesed vananevad tervislikult ja on tõesti võimelised kõrge eani tööd tegema. Tegelikkuses võib pensioniea tõus aga suurendada ennetähtaegsete ja töövõimetuspensionäride arvu.

Sotsiaalmaksu tõstmine

Praegu läheb pensionikassasse 20 protsenti meie töötasust (61% sotsiaalmaksust). Et rahvapension oleks keskmise palgaga võrreldes samal tasemel kui praegu, peaks pensioniks minev osa kasvama 2020. aastaks 27 protsendile ja 2040. aastaks 31 protsendile töötasust.

Kui jätta pensionikindlustuse osa 20 protsendile ja riik oleks nõus endistviisi oma taskust peale maksma nagu praegu, peaks vanaduspensionäride arv vähenema 2040. aastaks lausa kolmandiku võrra. See on utoopiline.

Pension tuleb välja teenida

Kui praegu saab õiguse pensionile juba pärast 15aastast tööelu, siis tulevikus võiks see aeg olla 30 aastat ehk umbes kaks kolmandikku töövõimelisest east.

Kui see süsteem kehtiks juba praegu, oleks iga kolmas inimene staažiaastate kogumisel “graafikust maas”. Alates 1999. aastast, mil inimeste panust pensionisüsteemi hakati täpselt mõõtma, on ligi 40 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest kogunud 12 aastaga vähem kui 8 staažiaastat.

Indekseerimise muutmine

Praegu arvutab riik pensioni suurust igal aastal indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selle süsteemi kohaselt kolmekordistuks pension aastaks 2060. Muutes indekseerimise süsteemi nii, et 50 protsenti sõltub tarbijahinnaindeksist ja 50 protsenti sotsiaalmaksust, väheneks küll pensionisumma, kuid tulude-kulude tasakaalus hoidmiseks ei piisaks sellestki.

Pensioni suurus sõltub Eestis elatud aastatest

Täissuuruses rahvapensioni saaksid üksnes inimesed, kes on elanud Eestis vähemalt 30 aastat. Lühema elamisperioodiga inimeste pension oleks proportsionaalselt väiksem. See mõjutaks ainult väljastpoolt Euroopa Liitu sisserännanuid, kui puudub kahepoolne sotsiaalkindlustusleping vastava riigiga.

Ennetähtaegse vanaduspensioni piiramine

Võimalus siirduda vanaduspensionile kuni kolm aastat enne pensioniiga tekkis aastal 2000. Praxis analüüsis võimalust minna ennetähtaegselt pensionile alles kaks aastat enne pensioniiga.

Algul oli selle abinõu eesmärk pehmendada pensioniea tõusu mõju pensionieelses vanuses töötuks jäänutele — tollel ajal polnud Eestis veel töötuskindlustust. Aastatel 2001–2007 sai ennetähtaegset vanaduspensioni umbes 12 000 inimest, kellest 39 protsenti jäi pensionile esimesel võimalusel.

Samas ei pruugi juurdepääsu piiramine ennetähtaegsele vanaduspensionile tuua kaasa olulist kulude kokkuhoidu, sest inimesed kasutavad sellisel juhul töövõimetuspensioni või toimetulekutoetust.

Pensionilemineku vabatahtlik edasilükkamine

Praegu väärtustatakse Eestis heldelt edasilükatud vanaduspensioni — iga “üle limiidi” töötatud aasta kasvatab inimese pensioni 10,8 protsenti. Pensionisüsteemi kulude sisukohast oleks mõistlik selliseid kõrvalekaldeid vältida. Samas pakub see võimalust lahendada pensionisüsteemiväliseid probleeme, nagu tööjõupuudus.

Allikas: Tööta, kuni sured, muretu vanaduspõlv jääb unistuseks!, Eesti Ekspress