Kuna praegune töötajate ametlik informeerimiskohustus – töösisekorraeeskirjade kooskõlastamine või tööraamatu pidamine –on sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu kohaselt tööandjale suhteliselt kulukas, võib see uues seaduses oluliselt lõdveneda või kaduda.

Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringust selgus, et tööandjale lähevad näiteks töösisekorraeeskirjade pidamine ja seal tehtavate kooskõlastuste tegemine maksma 36 miljonit krooni aastas ning tööraamatu pidamine 8,4 miljonit krooni aastas, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ei olnud nõus veel ütlema, mis on täpselt ministeeriumi seisukoht töötajate infokohuste lihtsustamise suhtes, selgitades, et enne oodatakse ära teise osapoole arvamused.

«Sotsiaalpartneritega püüame arutada, kas tööraamatud ja isikukaardid teenivad praegu seda eesmärki, mis enne, ja kas neid on üldse vaja,» sõnas Järve.