Tänasel, 8. detsembri seminaril jagavad oma ala asjatundjad kogemusi, kuidas hakkama saada töö- ja pereelu ühitamisega.
Seminaril räägitakse parimatest töötaja- ja peresõbralikkust edendavatest praktikatest, näpunäiteid jagab Kristiina Härms advokaadibüroost Sorainen AS, mis tunnistati tänavu kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks. Kaugtöö plusse ja miinuseid toob välja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTAR analüütik ja juhataja Epp Kallaste. Targast ajajuhtimisest räägib seminaril Ardo Reinsalu ning soolisest võrdõiguslikkusest ettevõtetes Barbi Pilvre. Seminari avab sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Seminari väliskülaline on Cristina Lunghi Prantsusmaalt, kes on pannud aluse Prantsusmaa ettevõtete soolise võrdõiguslikkuse sertifikaadi väljaandmisele. Cristina Lunghi tutvustab seminaril selle ettevõtmise tausta ja räägib, miks on see ettevõtetele kasulik.
Samuti tutvustab Poliitikauuringute Keskus PRAXIS analüütik Marre Karu seminaril värskelt valminud uuringut «Töö- ja pereelu konflikt, töökorraldus ja tööandjate toetused töötajatele». Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs näitab, et töö- ja pereelu konflikt ei ole Eesti inimeste jaoks võõras probleem. Analüüsist selgub, et mehed tunnevad ajapuudust seoses töö ja eraeluga samal määral kui naised. Nii kooliealiste kui koolieelikute vanematel on töö-ja pereelu konflikt suurem kui lasteta inimestel.
Seminar «Töötaja- ja peresõbralikkus – kellele ja milleks?» toimub 8. detsembril Meriton Grand Hotel Tallinnas.
Lisainfo:
Eli Lilles
Pressiesindaja
eli.lilles@sm.ee
http://www.sm.ee/
Kokkuvõte uuringust
(uuringu täisversiooni on peagi võimalik lugeda Sotsiaalministeeriumi veebilehelt)
* Mehed tunnevad ajapuudust seoses töö ja eraeluga samal määral kui naised. Nii kooliealiste kui koolieelikute vanematel on töö-ja pereelu konflikt suurem kui lasteta inimestel.
Samas on märkimisväärne, et vaatamata ajapuudusele ja raskustele töö- ja pereelu ühitamisel, on lapsevanemate hulgas vähe neid, kes tunneks, et neile käib laste kasvatamine ülejõu. Ka on väikeste laste vanemad võrreldes ilma lasteta inimestega õnnelikumad.
* Kuigi väga suur osa inimestest tunneb, et neil ei jagu aega perekonnale pühendumiseks, tunneb veel rohkem inimesi, et töö-ja perekonnakohustuste kõrvalt jääb neil vähe aega iseenda jaoks Tervelt 80% kuni 7-aastaste laste vanematest oli tundnud viimase poole aasta jooksul, et neil napib aega iseenda jaoks. Sealjuures 28% väikelaste emadest tundis seda sageli.
* Uuring näitab, et mitmed töö- ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt üsna traditsioonilised. 79% meestest ja 78% naistest on veendunud, et alla 3-aastaste laste emad peaksid pigem pühenduma laste eest hoolitsemisele kui tööle.
* Laste suurele rollile töö- ja pereelu konflikti tekkimisel viitavad inimeste hinnangud – ligi 2/3 inimestest arvab, et väikeste laste emal on raske head töökohta leida ning ligi 30% leiab, et sama probleem on väikeste lastega mehel. Ka tööalaseid arenguvõimalusi peetakse lasteta meestel ja naistel paremaks.
* Kõige levinumad tööandjate poolsed töö- ja pereelu ühitamist toetavad meetmed on töökorralduslikud. 78%-l (70% meestest ja 61% naistest) töötajatel on võimalus ajada tööajast isiklikke asju. Paindlikest töövormidest on meeste töökohtadel on kõige levinum võimalus töötada ebatraditsioonilistel tööaegadel (48%), töötada määramata tööajaga (42%) ning vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle (41%). Naistele on need võimalused vähem kättesaadavad – nii ebatraditsioonilisi tööaegu, määramata tööaega ning võimalust otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle saab kasutada ligi veerand naistest. Tööaja paindlikkuse soolist erinevust saab ilmselt osaliselt seletada tugeva soolise segregatsiooniga tööturul.
* Kõrgema haridusega ja noorematel inimestel on suurema tõenäosusega võimalus oma töökorraldust vastavalt vajadusele muuta. Näiteks on vaid 7% madalaima haridustasemega töötajatel võimalik töötada vajadusel kodus ning 23% võimalus vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle. Kõrgharidusega inimestel on vastavad näitajad 35% ja 59%. Kõrgema haridusega inimeste töökohtadel toetatakse ka oluliselt rohkem enesetäiendamist (57% võrreldes 18% madala haridusega inimestega) ja sportimisvõimalusi.