Terviseeksperdid tahavad analüüsida suhkrumaksu Eestis kehtestamise mõju, toiduainetööstus on sellele maruliselt vastu. WHO soovitab paljude toiduainete lastele reklaamimise keelata, seegi vajab ekspertide arvates kaalumist.

Kaks aastat koostatud toitumise roheline raamat tõotab enne valmimist tekitada suurema tüli, kui alkoholipoliitika karmistamise ideed on seni suutnud. Eesti toiduainetööstuse liit väidab koguni, et dokument on „tervikuna taas kõige radikaalsem toiduvastane poliitika Euroopa Liidus”.

Üldiselt on rohelise raamatu ülesanne olukorda kirjeldada ja analüüsida, ettepanekute tegemise kohustust ei ole. See polegi kaugeltki seaduseelnõu. Mõte on koguda teadmisi, et nende põhjal edaspidi poliitikat kujundada.

Mida „radikaalset” dokument siis sedastab?

Esiteks, toitumise rohelise raamatu praegusse tööversiooni on kirjutatud soovitus analüüsida, millise mõjuga oleks Eestis mingit tüüpi suhkrumaksu kehtestamine. „Efektiivseks maksustamise meetodiks on karastusjookide lisamaksustamine ning puu- ja köögiviljade maksusoodustused,” on dokumendis kirjas. Teiseks peetakse vajalikuks vähendada väga magusate, soolaste ja rasvaste toiduainete reklaami ja lastele turundamist. Selliste toiduainete määramise aluseks kavatsetakse võtta maailma terviseorganisatsiooni WHO mudel.

Suhkrumaksu idee ei tule tühjalt kohalt. Eesti Päevaleht kirjutas mullu aprillis, et suhkru- või nn magusamaks oli päevakorras ka koalitsioonikõnelustel. Kahe nädala eest teatas Briti riiklik tervishoiuteenistus NHS, et kavatseb kehtestada suhkrumaksu haiglate kohvikutes ja snäkiautomaatides pakutavatele toiduainetele. „See pole ainult selle riigi inimeste ja meie laste heaolu nimel, vaid vajalik ka NHS-i enda jätkusuutlikkuse jaoks,” sõnas Inglismaa NHS-i juht Simon Stevens The Guardianile. Maksuga katsetanud riike – Taani, Soome, aga ka Mehhiko – toovad esile ka Eesti terviseedendajad ja toiduainetööstuski, ainult et eri põhjustel.

„Taani rasvamaks viis laialdase asendamise efektini, kahjustas vaesemate heaolu ja maksis inimestele töökohti,” ütles toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp. „Mõned kuud enne selle tühistamist tehtud uuring näitas, et 70% taanlasi pidas maksu kehvaks või väga kehvaks. Algul maksu poolt olnud Taani erakonnad ja poliitikud muutsid oma meelt pärast seda, kui ilmnes, et maks kasvatas elamiskulusid, eriti vaesemate seas.”

Ühte head lahendust ei ole

„Teiste riikide kogemus on olnud, et tööstus on igal pool maksudele tugevalt vastu. See, et Taanis maks poliitilisel põhjusel tühistati, ei tühista maksude mõju ja seda eriti teistes riikides,” oponeeris WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. „Toitumise ja liikumise rohelise raamatu lähtekoht on eelkõige rahva tervis. Me näeme, et ülekaal ja rasvumine on juba praegu Eestis suurenev probleem, eriti laste ja noorte hulgas. Ühte head lahendust ei ole. Peab muutma keskkonda ja tegema tervist toetavad valikud kättesaadavaks ja lihtsaks. Ka inimeste käitumist tuleb muuta tervislikke valikuid eelistavaks. Käitumise mõjutamiseks on erinevaid meetmeid ja maks on üks neist. Alkoholi ja tubaka puhul on maks väga hästi tulemust tõestanud.”

Toiduainetööstuse üks põhilisi etteheiteid on, et toitumise roheline raamat ei tegele piisavalt liikumise probleemiga. „Rasvumine on alati olnud põhjustatud kalorite ületarbimisest, tihti ka vähesest füüsilisest aktiivsusest ja ahnusest,” märkis Potisepp. „Teoreetiliselt võiksid väga kõrged maksud olla mingil moel tõhusad, kuid see pole kindel ja muudaks vaeseid veelgi vaesemaks, soosiks salakaubaäri, suurendaks inflatsiooni ja tekitaks rahulolematust valijate seas.”

Potisepp nõuab toiduainetööstuse nimel, et igasugused maksuettepanekud kohe raamatust välja visataks, sest töögrupp pole tema sõnul nende lisamisega kordagi nõustunud. „Sotsiaalministeerium on ühepoolselt surunud raamatu eelnõusse toidumaksude teema sisse,” lausus Potisepp.

„Meie seisukohalt peaks roheline raamat kajastama valdkonda kui tervikut ja selles on oma osa ka maksustamisel kui ühel võimalikul meetmel,” ütles ministeeriumi rahvatervise osakonna juht Katrin Karolin. „Ministeerium ei ole seda ettepanekut raamatusse surunud, kuid teema laiemaks käsitlemiseks peame vajalikuks seda meedet analüüsida.”

Turundus- ja reklaamipiirangu kohta ütles Potisepp, et toiduainetööstus reguleerib praegugi lastele mõeldud reklaamide sisu, pealegi jagavat juba WHO toiduained headeks ja halbadeks. Karolin selgitas, et WHO mudelit otse üle ei võeta, aga kokku tahetakse kutsuda järgmine töögrupp, kes kohandaks seda Eesti jaoks. Ent turunduse piiramise kokkulepped oleksid vabatahtlikud.

Tasub märkida, et Eestis on lastele mõeldud reklaamile praegugi seaduse järgi rangemad nõuded kui täiskasvanutele mõeldul. Tarbijakaitseamet rõhutab, et lapsed on tundlik sihtrühm. „Peamiselt lastele suunatud reklaami puhul tuleb veenduda, et selles ei sisalduks otsest ega kaudset üleskutset, mis suunaks last nõudma täiskasvanult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist. Samuti ei tohi lastele suunatud reklaamid õhutada lapsi iseseisvalt kaupa või teenust ostma,” meenutab amet igal aastal, tavapäraselt enne jõule või uue kooliaasta algust, kui reklaamimine on aktiivsem. Just selle reegli rikkumise tõttu on amet varem menetlenud näiteks Barni ja Jänku-Jussi maiustuste kampaaniaid, mis on ka peatatud.

Alkohol andis tootjatele õppetunni

Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben sõnas, et näeb toitumise rohelise raamatu koostamisel palju ühiseid jooni alkoholipoliitika rohelise raamatuga, kuhu said kokku lepitud paljud alkoholi hinna- ja maksupoliitika ettepanekud. Sel ajal ei pidanud toiduainetööstus vajalikuks valju häält teha, sest arvati, et dokumendist ei võrsu mingeid konkreetseid tegusid. Üllatus oli suur, kui tervise- ja tööminister hakkas tegutsema ja alkoholipoliitikat karmistama.

„Tööstusele oli see õppetund, et arengukavadesse kirja saanud ettepanekud ei pruugi vaid paberile jääda ja võib juhtuda, et riik hakkab neid plaane ka ellu viima,” märkis Aaben. „Nüüd ei soovi tööstus toitumise rohelise raamatuga sama viga korrata ja juba maksumuudatuste kaalumise või analüüsimise ideele seistakse tugevalt vastu.”

Aabeni sõnul on teisigi sarnasusi alkoholipoliitika aruteludega. „Taas näeme olukorda, kus vastanduvad tööstuse ärihuvid ja riigi huvid seista inimeste tervise eest.”

Viimased arvamused-ettepanekud toitumise rohelise raamatu kohta jõudsid sotsiaalministeeriumisse jaanuari lõpus. Peagi tutvustatakse raamatut ja tagasisidet ministeeriumi juhtkonnale, siis läheb dokument avalikule konsultatsioonile.

Allikas: Toiduainetööstus püüab Eestis magusamaksu kehtestamise idee juba eos mutta trampida, http://epl.delfi.ee/news/eesti/toiduainetoostus-puuab-eestis-magusamaksu-kehtestamise-idee-juba-eos-mutta-trampida?id=73581193