Turvalisuse valdkonnas on valitsusliit seadnud oma tegevusele neli peamist eesmärki: kuriteo ohvriks langenud elanike osakaalu vähenemine alla 12 protsendi, ebaloomulikul teel hukkunute (tööõnnetus, tulekahju, liiklusõnnetus, uppumine, tapmine/mõrv, enesetapp) arvu vähenemine; Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi väärtuse paranemine (>6,5 palli); keskmiste arvestuslike mene
2011. aastal vähenes kuriteo ohvriks langenud elanike osakaal, vähenes ebaloomulikul teel hukkunute arv ning lühenesid keskmised menetlusajad. Korruptsioonitajumise indeks küll mõnevõrra suurenes, kuid seda väga vähesel määral. Seega kokkuvõttes viisid aasta jooksul ellu viidud tegevused eesmärkide täitmiseni ja tervikuna saab 2011. aastat turvalisuse osas pidada positiivseks.
Kuigi tervikpilt annab põhjust rahuloluks, siis mitmetes turvalisuse valdkondades on olukord murettekitav. 2011. aastat iseloomustab üks viimaste aastate suurimaid kuritegevuse struktuurimuudatusi: suurenes tapmiste ja mõrvade ning liikluskuritegude arv. Miks siis ühtäkki selline raskete kuritegude kasv?
Politsei selgitab isikuvastaste kuritegude arvu kasvu alkoholi tarbimise kasvuga, aga ka sellega, et perevägivallast räägitakse ühiskonnas rohkem ja seetõttu teatatakse perevägivalla juhtumitest rohkem. Alkohol on üks põhiline tegur ka liikluskuritegude arvu kasvus – ligi pooled liikluskuritegudest on seotud joobes juhtimisega.
Teatavasti on alkohol üks Eesti elanike tervise hävitaja, tegemist on valdkonnaülese probleemiga ja seega ootaks valitsuselt konkreetseid samme alkoholipoliitikas, kuid kahjuks näib, et valitsus on suunanud oma energia peamiselt erinevate sidusgruppide poolt välja pakutud ideede laitmisele kui millegi reaalse ja mõjuva elluviimisele. Alkoholi liigtarbimisega seotud problemaatikast ilmneb, et ministeeriumitevaheline koostöö on üsna nõrk, räägitakse küll vajadusest ühiselt tegutseda, kuid konkreetsete tegudeni ei ole veel jõutud.
Palju kõneainet on pakkunud turvalisus Ida-Virumaal. Statistika näitab, et kuritegevus seal on suurem, elanike turvatunne väiksem ning võiks ju arvata, et seetõttu on seal ka politseiressursid suuremad. Kahjuks mitte, tegemist on piirkonnaga, kus pidevalt on puudu mitukümmend politseiametnikku, politseiteenistusest lahkujaid on rohkem kui neid juurde tuleb. Ida-Virumaa turvalisuse probleem ei ole üles kerkinud viimasel aastal, kuritegude arv on seal kasvanud vähemalt 2007 aastast alates. Seega on probleem pidevalt aktuaalne ja nõuaks kiireid ja konkreetseid sekkumismeetmeid.
Üsna üllatav on aga valitsuse tegevus – arutatakse sisekaitseakadeemia kolimist Ida-Virumaale, et suurendada jõustruktuuride kohalolu ja seeläbi parandada turvalisust. Iseenesest võib ju akadeemia ümberkolimine ka sellist mõju avaldada nagu valitsus soovib, aga tegemist on väga aeganõudva, äärmiselt kalli ja ebaselge mõjuga meetodiga. Ida-Virumaa vajab kiiremaid lahendusi, meedia kaudu on politseijuhid rääkinud igasugustest ideedest, alustades erinevate motivatsioonipakettidega politseinikele kuni eesti keele nõuete vähendamiseni Ida-Virumaa politseinike hulgas. Aeg on midagi ära otsustada ja need tegevused ellu rakendada.
Kuritegevuse ennetuses on prioriteetseks sihtgrupiks alaealised. Kui enamasti saab valitsuse tegevusi alaealiste puhul lugeda siiski tagajärgedega tegelemiseks, siis internetiturvalisus on valdkond, kus on väga aktiivselt ja põhjalikult tegutsetud, et hoida ära laste ja noorte sattumist kuritegude ohvriks. Erinevad info-ja abiliinid, veebilehed, kampaaniad, üritused jms on oluliselt suurendanud noorte teadlikkust interneti ohtudest. See töö muidugi peab olema järjepidev, kuid saab öelda, et süsteem on käima lükatud ja toimib.
2011. aasta oli korrakaitse ametnikele pingeline ning uuenduslik periood, sest tööd alustas politsei- ja piirivalveamet, ühendasutus, mille tegevus tõi kaasa mitmed reformid ja muudatused. Kuigi politseijuhid kinnitasid, et esimene tööaasta oli edukas, siis tuleb järjepidevalt jälgida ja analüüsida, kuidas mõjuvad muudatused töökorralduses elanike turvalisusele ja turvatundele. Näiteks ilmnes hiljuti, et Taani politseis 2007. aastal läbi viidud reform tõi kaasa (oli ka teisi mõjufaktoreid, kuid seda nimetatakse analüüsis peamiseks) kuritegevuse kasvu. Ka ühendasutuse esimese tegevusaasta põhjal on välja toodud tegevused, mille elluviimine on vajalik ja võtmeteguriks sisejulgeoleku valdkonna arengus.
Kuritegevus tervikuna väheneb, usaldus politsei vastu on üsna kõrge, elanike turvatunne kasvab – üldmulje turvalisusest ja selles valdkonnas toimuvast on seega positiivne. Siiski ootaks valitsuselt otsuste tegemisel rohkem arvestamist kodanikega, rohkemat selgitustööd ja paindlikkust. Iga kodanik, kes abi vajab, on see siis tulekahju, varguse, terviserikke vms korral, peab seda saama võimalikult professionaalselt. See tähendab kiiret reageerimist, adekvaatseid otsuseid ja pädevaid lahendusi probleemidele. Ja seda ühesuguse kvaliteediga kogu Eestis.
ERRi uudisteportaal avaldab maikuu jooksul koostöös projektiga Valitsemise valvurid valdkondade kaupa rea hinnanguid valitsuse esimesele tegevusaastale.