Endine haigekassa juht Maris Jesse kinnitab, et Eesti tervishoiusüsteem ei ole sugugi halb, vaid vajab lisaraha ja enam teiste kogemustest õppimist. Tervishoiu rahastamise probleemidega maadlevad ka teised riigid.
Suvi on käes. Arutelud riigieelarve ja tervishoiu rahastamise ümber muutuvad aga üha teravamaks. Milline on teie arvates senine suurim viga, et Eesti tervishoiusüsteemis praegusesse kriisi on üldse jõutud?
Praegune olukord ei ole põhjustatud tervishoiusüsteemist, vaid hoopis meie elanikkonnaga toimunud muutustest ja sõna otseses mõttes väheseks jäävast rahast. Peamine probleem on see, et töötavate elanike arv on Eestis oluliselt väiksem kui mittetöötava elanikkonna hulk. Tervishoid saab aga enamiku rahast töötava elanikkonna makstavast ravikindlustusrahast.
Kas kriisist on olemas väljapääs?
Teised riigid on samasse olukorda jõudes hakanud ka pensionäride eest väikest maksu ravikindlustusse maksma, kas siis pensionikindlustusest või riigieelarvest. Ei ole pääsu meilgi.
Olete üks vähestest Eesti tervishoiuspetsialistidest, kellel on nii arsti- kui rahandusspetsialisti haridus ning lisaks hindamatu rahvusvaheline kogemus. Kuidas paistab Eesti tervishoiusüsteem eemalt vaadates?
Eesti tervishoidu kõrvalt vaadates ja ise otsuste tegemises mitte osaledes pean ütlema, et sageli me ei taju, kui palju on meie tervishoid 15 aastaga arenenud ja kui lähedale me oma arstiabiga Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele jõudnud oleme. See on tegelikult normaalne, sest kui miski hästi toimib ja me näiteks samal või järgmisel-ülejärgmisel päeval oma perearsti vastuvõtule pääseme, on see iseenesestmõistetav.
Muidugi on meil probleemid, aga need on juba laias laastus samad, mis arenenud riikides, nagu teavad need, kes on reisides või mujal õppides-töötades lääneriikide arstiabiga kokku puutunud. Ehk kuidas järjekordi vähendada, kuidas arstiabi andmist inimesekesksemaks muuta, kuidas haiglate nõukogud nii tööle panna, et nad laiemalt avaliku huvi esindajaks muutuksid jne.
Minu arvamusest objektiivsema hinnangu on Eesti tervishoiusüsteemile paari viimase aasta uuringutes andnud Maailmapanga ja Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid.
Kas see kohalikele lugejatele ja eriti rahandusametnikele meeldib või mitte, aga hinnang on mõlemalt organisatsioonilt olnud ühene: et Eesti on oma tehtud reformidega loonud tugeva ajakohase tervishoiusüsteemi vundamendi, tegemist on ühe efektiivsema Ida-Euroopa tervishoiusüsteemiga, mille paremaks toimimiseks on põhjendatult vaja lisaraha. Maailmapanga ekspert ütles seda rahandusministeeriumi inimestele otse välja.
Millise riigi tervishoiusüsteemi seaksite Eestile eeskujuks, ja miks?
Tervises ja tervisekäitumises on meil teistelt riikidelt oluliselt enam eeskuju võtta kui tervishoiu korraldusliku poole pealt. Mahajäämus tervises on meil ka suurem suitsetamine, liiklustraumad, ühiskondlik tolerants joobes autorooli istumise korral.
Kui SL Õhtulehe välireklaamis näeme, et roolijoodik tappis vanaema ja lapse, mõtleme küll kõik, et kui jube. Aga paljud meist on näinud oma sõpra või tuttavat napsutanuna autorooli minemas ja kui paljud meist on teda takistada püüdnud, kuni autovõtmete äravõtmise või politsei kutsumiseni?
Positiivne on siiski, et sel jaanipäeval oli joobes juhte oluliselt vähem kui varem. Maakonnakeskustesse tekkivad valgustatud tervisespordirajad, uued staadionid ja spordisaalid näitavad, et asi areneb.
Tervishoiusüsteemi osas soovitaksin ikka samamoodi jätkata, aga tähelepanelikult vaadata, mis mujal meile sobivat õppimis- ja rakendamisväärset on. Ka meie arstide-õdede välismaale töölemineku peaksime kasulikuks pöörama, sest tagasi tulles on nad olulise kogemuse võrra rikkamad ja neilt saame häid ettepanekuid, mida tasub üle võtta. Riigil ja haiglatel on aga oluline välismaale minevate arstide-õdedega mitte kontakti kaotada.
Miks on Eestis arstide palgad madalamad kui parlamendiliikmetel?
Lühivastus: sest 101 riigikogu liikmele neljakordse keskmise palga maksmine nõuab vähem raha kui 4000 arstile sama palga maksmine. Aga ausalt öeldes ma ei tea, kuidas teistes riikides parlamendiliikmete ja arstide palga suhtarvud on.
Mida toob Eesti tervishoiusüsteemile tulevik?
Kahjuks jääme nagu kõik teisedki arenenud riigid alati küsimuse juurde, et mida ühiskond on võimeline rahaliselt katma sellest, mida arenev meditsiinitehnoloogia pakkuda suudab.
Lühemas perspektiivis toob tulevik kaks asja. Esiteks ei ole pääsu tervishoiurahade suurendamisest riigieelarvest. Ja mida rutem, seda parem. Teine, millest kahjuks pääsu pole, on see, kuidas tulla toime HIV-positiivsetele inimestele vajaliku ravi pakkumisega ning kuidas epideemia levik kontrolli alla saada.
Ikka veel ei võeta seda piisava tõsidusega. Jah, me kõik ütleme, et narkoennetus on vajalik, aga kui meie naabrusse HIV-ennetus- või narkokeskus tehakse, muutub isiklik huvi suuremaks kui ühiskondlik. Kuni hetkeni, kui oma sugulas- või tutvuskonnas on keegi nakatunud, aga siis on juba hilja.
Millal saate sel suvel puhata?
Enam-vähem puhkangi juba üle-eelmise nädala lõpust, vanaema juures Hiiumaal ja sel nädalal läheme sõpradele Soome külla.
Millega vabal ajal kõige meelsamini tegelete?
Ma tean, millega ma peaksin meelsamini tegelema. Tervisespordiga.
Kas viskate meelsasti töömõtted peast või teete ka puhkuse ajal tööd?
Mul on vaja üks uurimisraport ja ühe raamatu peatükk juuli jooksul viimistleda, nii et päris ilma arvutita ei saa.
Maris Jesse
Abielus, 7-aastane tütar Anu
Haridus: magistrikraad tervisepoliitika ja -rahastamise erialal London School of Hygiene and Tropical Medicineist ning London School of Economics and Political Scienceist (2003); Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala (1993)
Teenistuskäik: alates 2003 tervishoiuekspert, Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik, projektijuht; Eesti Haigekassa, juht, spetsialist (1996-2002); sotsiaalministeerium, spetsialist (1995-1996); riigikantselei (1993-1994)