Sotsiaalministeeriumi poolt välja pakutud pensionimuudatuste pakett on üsna lai ja osasid nendest muudatustest tuleks kindlasti vaadata koos, kommenteeris mõttekoja Praxise analüütik Magnus Piirits.

Pensioniea tõstmine peaks käima koos paindliku pensionile minemisega, sest tervena elatud aastad ehk aeg, mis peaks mööduma ilma pikaajaliste terviseprobleemideta ei pruugi sarnases tempos kasvada nagu pensioniiga. Samas tuleb täheldada, et tervena elatud aastate leidmiseks on vajalik inimese enda hinnang oma tervisele. Paindliku pensionile minemisega oleks inimesel ikkagi võimalus varem pensionit saama hakata ja seda kasvõi osaliselt, kui selleks peaks inimesel vajadus tekkima. See omakorda tähendaks vähendatud pensionit. Teisalt võiks pensioniiga tihedamalt seotud olla oodatava elueaga. Oodatav eluiga on pidevalt kasvanud ja prognooside järgi jätkub see ka edaspidi. Pensionieatõusu võiks sisse kirjutada ka oodatava eluea prognooside vea ehk kui prognoosid ei lähe nii nagu nad on modelleeritud, siis oleks pensionieas ka automaatne kohandumise mehhanism. Näiteks defineeriks ära keskmiselt pensionil olemise aja või töötamise ja pensionil olemise suhtarvu. Kui oodatav eluiga ei tõuseks enam nii kiiresti ja soovitud tase jõuab varem kätte, siis pensioniiga enam ei tõuseks ehk toimiks automaatne kohandumise mehhanism.

Sotsiaalmeedias on arutatud ka Eurostati rahvastikuprognooside täpsuse üle. Kui 2004. aasta Eurostati rahvastikuprognoos ennustas aastaks 2050 meestel oodatavaks elueaks 75, siis viimase prognoosi järgi on selleks juba 80 eluaastat. Sarnane prognoosi „parandamine“ on toimunud ka naistel. Kuna pikaajalised prognoosid ei pruugi selliselt täituda, olekski hea panna toimima automaatne mehhanism, mis korrigeerib ennast vastavalt muutunud olukorrale.

Pensioniea tõstmise idee on suuresti tingitud tööealise elanikkonna vähenemise ja pensioniealise elanikkonna suurenemise tõttu. Nende muutuste tõttu on tulevikus vähem maksumaksjaid ja rohkem inimesi, kellel on õigustatud ootus riigi toele vanaduseas. Seega ei suudaks riik sellist süsteemi ülal pidada makse tõstmata, pensioneid vähendamata, tööjõudu sisse toomata või oma tööjõudu efektiivsemalt või pikemaajaliselt kasutamata, mille alla läheb ka töövõimereform või nüüd pakutud pensionieatõus.

Mis variandid oleksid peale pensionieatõusu ja eelnevas lõigus kirjeldatud võimalustele? Kui soovime hoida mediaanpensionit sarnasel tasemel nagu see on olnud viimastel aastatel, siis saaks teoreetiliselt rohkem pensioneid ümber jaotada ja pensioneid vähendada, mille tulemusena ei langeks mediaanpension, aga kulud väheneksid. Selline viis vähendaks suurema sissetulekuga inimeste motivatsiooni panustada pensionisüsteemi, sest neil oleks vähem sealt saada. Koos praeguse pensionieatõusu ideega on räägitud ka I samba pensionide ühtlustamisest. Lisaks pensionisüsteemi eelarve tasakaalule tuleks mõelda muudatuste mõjule nii põlvkonnasiseselt kui ka põlvkondadevaheliselt.

Allikas: Praxis: Tervena elatud aastad ei pruugi pidada sammu pensioniea kasvuga , Ärileht