Tartu Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus nõustub ettevõtjatega, kes ootavad riigilt kutsehariduse populaarsuse tõstmist ja suuremat sekkumist noorte haridusvalikutesse karjäärinõustamise kaudu. Muuhulgas tähendab see kõrghariduse poole kaldu hariduspoliitika tasakaalustamist ja tööjõuturu vajadustest lähtuvate otsuste tegemist.
Riik peaks hea peremehena paremini planeerima, millistes koolides ja millises mahus õpet antakse ning lähtuma sellest, millised on töökohad lähi- ja kaugemas tulevikus. Täna on kõrgkoolides õppijaid kordades enam kui kutsehariduses, kuid ettevõtjad vajavad hoopis rohkem heade ametioskustega spetsialiste, oskustöölisi ja teenindajaid.
Sama lugu nendega, kes on põhihariduse kätte saanud. Näiteks Tartu linnas on kõigile põhihariduse omandanud lastele olemas õppekoht gümnaasiumis. Enamik jätkabki tuttavas “torukoolis” ja pärast seda justkui iseenesest mõistetavalt kõrgkoolides. Üks Praxise varasem uuring tõi välja, et keskhariduse omandanutest 70 protsenti soovis jätkata haridusteed mõnes kõrgkoolis, 11 protsenti plaanis minna välismaale õppima ning vaid 7 protsenti kutset omandama. Kusjuures erialast olulisem oli noorte jaoks kõrgharidus kui niisugune.
Haridus aga ei peaks olema eesmärk, vaid vahend. Riik peaks sellist disproportsiooni oma hariduspoliitiliste otsustega vähendama, ja kui algul võib see kellelegi valus olla, siis hiljem saame tasakaalustatuma tööjõuturu ning rahulolevamad töötajad.
Tartu Kutsehariduskeskus on Eesti suurim kutsehariduskool ja me näeme siin väga erineva taustaga noori. Meil on palju tublisid ja võimekaid õppureid ning trendina on kasvanud kutseoskuste omandamine pärast kõrgharidust. Aga meie kooli tuleb ka see sabaots, kes pole nii võimekad või kelle sotsiaalsed oskused, vastutus- ja kohusetunne ning tööharjumused vajavad tublisti järele aitamist. Nagu uuring välja tõi, on ettevõtjad kriitilised seetõttu, et kutseharidussüsteem laseb välja liialt vähe oskustöölisi ja kui üldise töökäte puuduse taustal ei saa lõpetanute seast valida parimaid, tuleb leppida ka kehvematega. Samamoodi on koolis – meie saame anda oma parima neile, kes kooli tulevad.
Mis aga puudutab õppetöö käiku, siis võimaldavad õppebaasid ja töökojad heal tasemel praktilist õpet jagada. Loomulikult on oma roll ka tööandjatel, kus toimub ettevõttepraktika ja kus samuti tööoskusi ja -harjumusi kujundatakse.
Ettevõtted osalevad õppetöö sisu arendamisel, toetavad kutsevõistlusi, pakuvad koolile nii praktika- kui stažeerimiskohti. Kasu on kahepoolne, sest praktika kaudu leitakse sageli nii hea töötaja kui ka töökoht. Meil on terve hulk häid koostööpartnereid-ettevõtteid, kellega koostööd teeme: näiteks Hanza Tarkon, Henkel Baltik, Schneider Electric Eesti ja väga paljud teised. Koostöö ettevõtjatega on igal juhul oluline kutsehariduse sisukamaks ja asjakohasemaks muutmisel. Oleme valmis kaasa lööma ka ettevõtlus- ja erialaliitude töös ning haridus- ja tööhõive poliitikate kujundamisel.
Mõttekeskus Praxis avaldas täna uuringu, millest selgub, et kutseõppeasutuste lõpetajate seast leiab piisaval hulgal vajalikke töötajaid vaid kolmandik ettevõtetest. Tööandjad seostavad pädeva tööjõu nappust eelkõige kutsehariduse mainega. Riigilt oodatakse aga kutsehariduse populaarsuse tõstmist ja suuremat sekkumist noorte haridusvalikute kujundamisse karjäärinõustamise kaudu. Paljude ettevõtjate jaoks on mureks kutseõppeasutuses õppima asuvate noorte üldine vähene võimekus ja motiveeritus valitud erialal õppida ja tööle asuda.