Me peame informatsiooni hankimises ja selle analüüsimises paratamatult väga valivad olema, meil ei ole luksust tutvuda kõigega, mida inimkond mingi konkreetse küsimuse kohta teab ning isegi kui oleks, poleks meil aega seda kõike vaagida, arutleb Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

Meie igapäevane elu on täis informatsiooni. Suur osa sellest on müra, mis paremal juhul puudutab meid vaid kaudselt, kuid palju on ka sellist, mis mõjutab meid moel või teisel otseselt. Ja sageli tuleb meil sellega seoses teha erinevaid valikuid. Kõige lihtsam näide oleks igahommikune ilmateade, millele enamik meist hommikul pilgu peale heidab, et langetada otsus, kas võtta vihmavari kaasa või mitte.

Ilmateade on midagi sellist, millega me kõik harjunud oleme. Me teame, et see pole alati täpne, kuid oskame sellegipoolest hinnata selle kasulikkust — sest vihmaennustuse ignoreerimise tagajärjed on tüüpiliselt väga ühesed ja vahetud.

Paljude muude igapäevaste infokildudega on lood aga keerulisemad.

Inimese aju suudab talletada umbes kolm terabaiti informatsiooni. Võrreldes meie taskus olevate telefonide või isegi laual olevate arvutitega võib see tunduda arvestatav hulk. IBM-i hinnangule toetudes tekib maailmas aga igapäevaselt umbes miljon korda niipalju uusi andmeid.

Seega peame me paratamatult oma informatsiooni hankimises ja selle analüüsimises väga valivad olema. Meil ei ole luksust tutvuda kõigega, mida inimkond mingi konkreetse küsimuse kohta teab ning isegi kui oleks, poleks meil aega seda kõike vaagida, et langetada lõpuni kaalutletud ja ratsionaalseid otsuseid.

Selle keerulise olukorraga toime tulemiseks kasutame me mõttemustreid—kogemuse ja osalt ka evolutsiooni poolt meie mõtlemisse sisse koolutatud harjumusi, mis lubavad meil uut informatsiooni seostada sellega, mida me juba teame ja kogenud oleme. Me otsime uutes ja tundmatutes asjades tuttavaid jooni, mis lubaks meil teha võrdlusi ja leida sarnasusi.

Võime tunda ära mustreid on kahtlemata kasulik oskus, kuid sageli kipume me neid nägema ka seal, kus neid tegelikult olla ei pruugi.

Käepäraseks näiteks selle kohta on igihaljaste horoskoobiveergude jätkuv populaarsus Eesti trükimeedias. Seda tendentsi võimendab omakorda meie kalduvus pöörata suuremat tähelepanu asjadele ja nähtustele, mis tunduvad meie jaoks ähvardavad, või neile, mis on meile ajas lähemal.

Sellel kõigel on omad evolutsioonilised põhjused, kuid tänases maailmas võime niimoodi väga lihtsalt eksiteele sattuda.

Nii võime me samadest andmetest teha radikaalselt erinevaid järeldusi, sõltuvalt sellest, millisesse raami või mustrisse need meie jaoks asetuvad või mille jaoks nad meie jaoks on asetatud. Tundes inimeste üldiseid kalduvusi ja esitades informatsiooni sellest lähtuvalt, ei ole keeruline nende otsuseid ja valikuid ühes või teises suunas mõjutada.

“Seitse eurot on vähe ja 25 miljonit eurot on palju, ometi käivad need mõlemad praeguse erakorralise pensionitõusu kohta.”

Numbrid ja näitajad ei ole kõnekad — iseenesest ongi need lihtsalt numbrid ja näitajad. Kõnekaks saavad need ainult kontekstis ja võrdluses. Seitse eurot on vähe ja 25 miljonit eurot on palju, ometi käivad need mõlemad praeguse erakorralise pensionitõusu kohta: üks kogusummas aasta peale ja teine väljendades igakuist lisa keskmise pensionäri sissetulekule.

See näide võiks olla illustratsiooniks sellele, miks on oluline, et kõigil kodanikel oleks olemas baastaseme matemaatiline ja statistiline lugemisoskus.

See on eriti tähtis valimiste ajal, kui erakonnad loobivad üksteise võidu lubadusi, raamistades neid võimalikult suurteks ja olulisteks, aga jääb oluliseks ka valimiste vahel, kui neid ellu viies erinevust lubatuga võimalikult väiksena näidata püütakse.

Selles valguses on huvitav ära mainida statistikaameti poolt sel nädalal avalikkuse ette toodud rakendust Tõetamme, mis annab kokku 135 erineva mõõdetava näitaja perspektiivis kiire ja visuaalse ülevaate sellest, kuidas meil riigina läheb. Vaadake, tutvuge ja andke oma hinnang, mitte ärge laske kellelgi teisel seda teie eest teha.

Allikas: Tarmo Jüristo: numbrid ja näitajad saavad kõnekaks kontekstis ja võrdluses, ERR