Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma tänasel istungil küsimust, kuidas tööpuuduse hüppelise kasvu tingimustes leevendada lastega perede olukorda.

Komisjoni tähelepanu all olid need pered, kus üks või mõlemad vanemad on jäänud töötuks. Arutluse all oli ka kehtiva toetussüsteemi muutmine selliselt, et abi jõuaks eelkõige kõige suurema vaesusriskiga peredele.

Komisjoni ees oli kaks eelnõu: sotsiaalhoolekande seaduse täiendamine ja riiklike peretoetuste seaduse muutmine.

Sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles Postimees.ee’le, et tänasel istungil oli eksperdina kohal Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk. «Kui eesmärgiks seada liikumine universaalsetelt peretoetuste mudelilt kehvemas majanduslikus seisundis olevate perede abistamisele, siis üldsuund on seda toetav,» vahendas Reinsalu eksperdi seisukohta. «Küsimus oleks majanduslikus võimaluses ja selles, millised võiksid olla erinevad alternatiivid teistsuguste toetuste puhul.»

«Minu enda põhiline murekoht on see, et mis saab kevadel neist peredest, kus üks või mõlemad vanemad on jäänud töötuks ja kellel lõppeb ära töötukindlustuse aeg.» See on koht, kus riik peab Reinsalu kinnitusel hästi kiiresti reageerima.

Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise eesmärk on hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus ning mitte käsitleda lapsetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse arvutamisel. Algataja hinnangul puudutab see eelkõige vaesemaid peresid.

Peretoetuste seaduse muutmine võimaldaks maksta lapsehooldustasu ka mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral. Eelnõu läbis esimese lugemise 22. septembril 2009. Sotsiaalkomisjon pidas täna vajalikuks teha enne selle eelnõu edasist menetlemist taustauuringuid, et määratleda täpsed sihtgrupid ja sellega kaasnevad kulutused.

Allikas: Sotsiaalkomisjon soovitab toetussüsteeme tõhustada, PM