Mõttekoda Praxis avaldas kaks ja pool aastat kestnud uuringu naiste kohta Eesti poliitikas. Taasiseseisvunud Eesti algusaegadega võrreldes on edasiminek naiste-meeste osakaalus poliitikas siiski toimunud – kui 1992. aastal sai riigikokku 13% naisi, siis 2019. aastal 28%. Soolisest tasakaalust on asi siiski kaugel.
Riigikogus jõuab naisi vähem juhtivatele kohtadele, neid on märkimisväärselt vähem komisjonide ja fraktsioonide juhtide seas. Valitsustes on enne 2021. aastat, mil Eesti sai endale esimese naissoost peaministri ja sooliselt tasakaalus valitsuse, naisi olnud pigem vähe. Kui arvestada kokku kõik ministrikohad, mida on täitnud naised, selgub, et summaarselt on naised Eestis valitsenud 23 777 päeva, samal ajal kui mehed on valitsenud 129 841 päeva.
Soolise tasakaalu poolest on kõige eeskujulikum Kaja Kallase valitsus, kuid enne teda eelistas naisi ministrina ka Taavi Rõivase 2014. aastal moodustatud valitsus (45% naisi). Naiste eelistamisega jäävad üldiselt silma Reformierakonna loodud valitsused.
Kuigi Eesti erakondade liikmeskonnast moodustavad naised üle poole, on naiste osakaal poliitikas pigem tagasihoidlik. Erakonniti on naiste osakaal väga varieeruv – naistevaeseima erakonnana paistab silma Isamaa. Näiteks 2019. aasta valimiste ringkondlike valimisnimekirjade esinumbritest oli naisi Isamaal 0, sotsidel aga 33%. Kui vaadata naiste osakaalu erakondade juhatustes, siis 2020. aasta oktoobri seisuga oli see näitaja sotsiaaldemokraatidel 48% ja Keskerakonnal 44%, Isamaal aga taas oluliselt madalam, kõigest 19%.
Maailma riikide parlamendisaadikutest moodustasid naised 2020. aasta oktoobri seisuga vaid neljandiku, ka enamus Euroopa liidu riikide on naised poliitikas vähemuses – 2020. aasta lõpu seisuga oli 27 liikmesriigi parlamendisaadikute seas naisi 33%. Vaid kahes riigis – Soomes ja Rootsis – lähenes esinduskogu koosseis soolisele tasakaalule.
Naisi on poliitikas vähe soolise eelarvamuse tõttu
Uuringust selgusid ka põhjused, millised on takistused naiste osalemisel poliitikas. Suur probleem on see, et poliitikat nähakse endiselt maskuliinse tegevusalana.
Ühiskonnas oodatakse endiselt naistelt traditsioonilise soorolli täitmist, samal ajal kehtib stereotüüp, et poliitika on maskuliinne tegevusvaldkond. Naissoost poliitikutel on isegi soovitatud kasutada mehelikumat eneseväljendust või näida füüsiliselt mehelikum (nt lõigata poisipea, kanda pükse), et olla tõsiselt võetavam.
Kuna mehi on poliitikas rohkem, tunnevad naised end seal ebakindlalt, kui nad on näiteks ka otsuste tegemise ajal meestega võrreldes vähemuses. Naiste vähesus poliitikas on seega nii põhjus kui tagajärg. Kokkuvõttes annab see meestele poliitikas edumaa ja soodustab olukorda, kus nad on valimisnimekirjades ja ametikohtadel olnud alati kõrgematel positsioonidel, koguvad seeläbi rohkem tuntust ja hääli, ning see saab järgmistel valimistel argumendiks, et paigutada nad taas kaalukamale positsioonile.
Naiste takistuseks politiikas on ka meestega võrreldes piiratumad finatsressursid. Ka rahastajatel võib olla sooliste eelarvamuse tõttu väiksem valmisolek naisi toetada.
Uuringus hinnati naisi meestega võrreldes vähem risikialtiks ja enesekriitilisemaks, isegi ebakindlamaks. Naissoost poliitikud hoolivad rohkem, et nad omaksid kandideerimisel valdkondlikku  pädevust, aga seejuures on just naised need, kes ka alahindavad oma teadmisi ja oskususi, samal ajal kui mehed võtavad julgemalt juhipositsiooni, isegi kui neil vastavat pädevust pole.
Suurt rolli mängivad ka erakonna, selle juhi ja teiste võtmeisikute väärtused, ehk kui soosiv on erakond soolise tasakaalu põhimõtte suhtes. Väärtused peegelduvad ka erakonna igapäevatöös, nt alates otsustest, keda saadetakse teledebattidesse esinema.
Sooline tasakaal algab erakondadest
Selleks, et suurendada naiste osakaalu poliitikas, on suurima võrdsusindeksiga riigid nagu Rootsi, Prantsusmaa ja Soome kasutusele võtnud erinevad praktikaid seadusega kehtestatud abinõudest vabatahtlike kvootideni.
Soolise tasakaalu saavutamine algab aga erakonnast: kui erakonna alusdokumentides on mainitud, et sooline tasakaal esinduskogudes, erakonna juhtorganites ja valimisnimekirjades on erakonna eesmärk. Erakond annab sellega mõista, et võtab soolise ebavõrdsuse ületamisel aktiivse rolli. Erakonnas võiks olla ametis lausa eraldi inimene, kes võrdõiguslikkuse teemaga tegeleb.
Ka valimisnimekirju peaks erakonnad koostama viisil, mis aitab ületada naiste ebasoodsamat olukorda poliitikas ning annaks mõlemast soost kandidaatidele võrdsed võimalused valituks osutuda. “Selleks sobib ajutise erimeetmena valimisnimekirjadele kehtestatud kvoot alaesindatud soogrupi kasuks, näiteks nn sebranimekiri, milles naised ja mehed asetsevad nimekirjas kordamööda. Ka erakondade juhatused peaksid olema sooliselt tasakaalus, et naised osaleksid erakonna otsustusprotsessides meestega võrdselt,” leitakse uuringus.
Ka valimiskampaanias peaks erakond jälgima võrdsust: et ka naised saaks kasutada erakonna ressursse, osaleda debattides, saada avalikkuse tähelepanu, nt figureerides välikampaania plakatitel.
“Erakonnad peaksid kasutusele võtma poliitikuna alustavate naiste mentorluse, jõustamise jms meetmed, pakkuma poliitikasse sisenejatele pädevuste arendamise koolitusi, milles vaadeldaks poliitiku tegevust ja temale esitatud nõudmisi ka läbi sooprisma,” kirjutatakse uuringus.
Uuringus märgitakse, et soolise tasakaalu põhimõte esinduskogudes peaks olema kirjas põhiseaduses või valimisi reguleerivates seadustes. “Seadus annab võimaluse nõuda soolise võrdsuse edendamist ka aegadel, kui erakonda juhib inimene, kes seda põhimõtet ei väärtusta.”
Kuid ainult seadustest üksi ei piisa, et naisi poliitikasse tuua: puudu on ka eeskujudest, kes annaks noortele tüdrukutele-naistele innustust poliitikasse minna. “Soostereotüüpide tõttu ei eeldata, et naised võtavad otsuste tegemise protsessis liidrirolli. Teavituse abil, sh üldhariduskoolide ainetundides, saab neid hoiakuid muuta. Süsteemselt peaks kujundama inimeste hoiakuid naiste ja meeste rollide suhtes ühiskonnas, tööturul ja kodus ning julgustama tüdrukuid lapsest peale seadma kõrgeid sihte ja pürgima täiskasvanuna poliitilistesse ametitesse,” leitakse uuringus.
Allikas: , Õhtuleht