Ettevõtlusringkondades oli tunda ärevust, kui Rahandusministeerium teatas, et asub uurima ettevõtete tulumaksusüsteemi mõjusid. Ei saanud olla kindel, et mindi otsima selle reformi positiivseid külgi. Pigem võis arvata, et asutakse otsima selle puudusi, leidmaks põhjendusi uuteks muudatusteks. Igasugustel muudatustel on kriisi käigus vaid negatiivne mõju maksulaekumisele.

Praxise ja Tartu Ülikooli* analüütikute töö tulemusel on nüüd aga selge, et 11 aastat tagasi tehtud muudatusel on juba positiivne mõju ning pikema aja jooksul see positiivsus ainult võimendub. Ettevõtjate küsitlemine, olemasoleva statistika analüüs ning majandusteoreetiliste mudelite rakendamine süsteemi analüüsiks ja võrdluseks Läti ja Leeduga andsid mitmekülgse pildi reformi mõjudest. Ettevõtjate küsitlemine näitas ära seaduse ja reformi sihtmärgi suhtumise tänasesse korda. Võttes arvesse meedias toimuvat arutelu, kus aeg-ajalt kuuleme ka ettevõtjaid endid rääkimas muutuste vajadusest, oli laiapõhjalise küsitluse tulemus isegi mõnevõrra üllatav. Üllatav, kuna toetus olemasolevale süsteemile oli nii tugev. 78% ettevõtetest on olemasoleva süsteemiga väga rahul või rahul ning 79% eelistab süsteemi jätkumist.

Kapitali akumuleerimine

Üheksakümnendate lõpus nägime kui kiiresti on võimalik kaotada iseseisvuse esimese kümnendi jooksul kogutud varasid. Nii oli reformi üks esmane eesmärk investeerimise hoogustamine ja ettevõtete omakapitali kasvatamine. Toimivat turumajandust ilma kapitalita lihtsalt ei ole olemas. Mitte ainult tehtud uuring, vaid ka statistika, kuidas on kümne aasta jooksul kosunud Eesti ettevõtete bilansid, tunnistavad, et reform on eesmärki täitnud. Omakapitali kasv üle 500% on väga kõnekas ning uuringu tulemus näitab, et võrreldes lõunanaabritega on kasv olnud meil märgatavalt kiirem.

Tähtis pole ainult see, et on rohkem investeeritud, vaid ka see, millesse investeeritakse. Kuna süsteem ei eelista ühte investeeringut teisele ja jätab selle ettevõtja otsustada, siis investeeringute struktuur on jäänud samaks. Enamus on eelistanud investeerida oma tehnoloogilise taseme tõstmisse, mis on aidanud moderniseerida majandust ning selle kõrval ka füüsilisse põhivarasse (hooned jms). Üle 60% vastanutest leidis, et süsteem on mõjutanud nende investeerimisotsuseid ning see ei takista kapitali liikumist ühest sektorist teise. Maksusüsteemi sobivus majanduse struktuuriga on väga oluline ja seetõttu pole meil ka põhjust unistada Luksemburgi või mõne muu esmapilgul atraktiivse keskkonna edukast kopeerimisest.

Positiivsed kõrvalmõjud

Uurimise käigus olulisust kogunud ülesanne testida ettevõtete tulumaksusüsteemi mõju kriisi üleelamisele andis väga positiivseid tulemusi. Mitte kogu ettevõttesse jäänud kasumit pole investeeritud, vaid osa on ka säästudena ettevõtete arvetel. Nii mõnigi tunnistab ideede puudust, kuhu vaba raha investeerida. Õnneks olid buumiaegsed hoiuseintressid nii kõrged, et ei saa öelda, et vara oleks päris jõude seisnud.

86,6% vastanutest on säästnud ja säilitanud kasumi ettevõttes riskide maandamiseks, mis kriisi käigus osutus targaks otsuseks. Eesti ettevõtete likviidsus oli globaalse finantskriisi puhkedes naabritest kõrgem. 2-3% enama sularaha olemasolu ettevõtete arvetel võib tunduda väikese protsendina, kuid summana annab majandusele suure puhvri. Kui võrrelda Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete laenude tagasimaksmist, siis meil sattus õigeaegse tagasimaksmisega 2009. aastal hätta 6% laenudest, lõunanaabritel aga mõlemal 20%. Ettevõtete parem kapitaliseeritus omanike poolt oli kindlalt üks vähese maksejõuetuse põhjusi.

52% uuringus osalenutest leidis, et nende laenuvõimekus on oluliselt või teatud määral paranenud. Laenubuumi süüdistamine kõigis meie hädades peaks siinkohal jõudu juurde saama. Uuringu minu jaoks teine üllatav aspekt on aga see, et võõrkapitali osakaal ettevõtetes on 2000. aastast vähenenud. Omakapitali kasv samas tempos, isegi veidi kiiremini, krediidi kasvust andis parema positsiooni kriisi üleelamiseks. Ainuüksi 2009. aastal muutusid ettevõtete bilansid enam kui 20 miljardi krooni võrra õhemaks, aga varasem „rasvakogumine“ aitas raskeid aegu üle elada.

Teine, praktiliselt koheselt avaldunud kõrvalmõju 2000. aasta reformil on ettevõtete raamatupidamispraktikate muutumine. Majandusaasta aruannete tõepärasus tuleneb igasuguse motivatsiooni ja vajaduse puudumisest tõlgendada ettevõtte kasumit, kuna see ei ole otseselt maksustatud. Kasumite hüppeline kasv reformijärgsetel aastatel ei tulenenud majanduskonjunktuuri paranemisest, vaid andmete õigest kajastamisest. Paljud riigid näevad vaeva võitlemaks topeltraamatupidamiste ja tulude varjamisega. Meie maksukogumise efektiivsus on aga tänu ühetaolisusele ja lihtsusele üks maailma kõrgemaid. Ka maksudistsipliin jäi isegi kriisi käigus vankumatuks. Maksuvõla tõus võrreldes ettevõtete omavaheliste võlgade kasvuga jäi tagasihoidlikuks.

Teenused ja tootmine

Eesti majanduspoliitikale on erinevates aspektides ette heidetud fookuse puudumist. Eelistused ja välistused on väga vähestes isegi eurotoetuste meetmetes. Teinekord tuleks riigi otsustavus ja sihistamine kasuks. Kasumi reinvesteerimise otsustamise jätmine ettevõttele on aga ainuõige. Täna ei saa ühegi tegevusala esindaja öelda, et tal on takistatud investeerida parima äranägemise ja võimalikult kasumliku äriplaani järgi. Arvata, et riik oleks piiranguid seades või investeerimisobjekte määratledes suutnud paremaid otsuseid teha nõuab väga suurt riigiusku.

Praxise ja TÜ uuring näitab selgelt, et investeeringud ja produktiivsus on võrdselt kasvanud nii tootvas kui teenuseid pakkuvas sektoris. Teenuste sektor on tootlikkust suurendanud isegi veidi kiiremini. Arvamus, et IT-sektor või mõned muud teenused on vähem kapitalimahukad ja seetõttu olemasolev süsteem on neile sobimatu on sügavalt ekslik. Esialgne investeering ja töökoha loomise kulu võibki olla väiksem kui tööstuses, kuid laienemine on väga ressursimahukas.

Õhus olev diskussioon investeerimisest inimestesse on igati vajalik. Minu jaoks ei olegi küsimus niipalju maksusüsteemis – kui tööga seotud tasemeõpe saab tulumaksuvabastuse, ei ole enam ka suuri maksulisi takistusi. Probleem on pigem selles, mida kogutud maksude eest saab. Frustratsioon avalike teenuste nagu meditsiini kättesaadavus ja hariduse kvaliteet ning vastavus tööjõuturu ootustele kasvab. Kuid nendegi probleemide likvideerimine ei nõua muutusi maksusüsteemis, vaid kvaliteetsemat avalikku haldust.

Kasumite väljaviimine

Eesti kasumi ja dividendide maksustamise süsteemile tihti etteheidetud rahvusvaheliste korpratsioonide teenimine leidis vastupidist tõestamist. See on hoopis andnud võimaluse investeerida väikeettevõtetele ning nende kapitaliseeritust oluliselt parandanud. Viited ja vihjed, et skandinaavia suurfirmad viivad varjatult kasumit välja ilma dividende jagamata ei leidnud tõestust. Ei saa välistada, et nii nagu iga teise maksusüsteemi puhul otsitakse ja leitakse ka meie omas lünkasid. Lõpuni töökindlat ja väärkasutuseta maksusüsteemi pole olemas. See, et mõned Skandinaavia suurfirmade tütred Eestis aga raha omanikele laenavad, on ju meie taotluste eesmärk olnudki, et raha juhitaks Eestist. Vaatluse alla võetud laenud, juhtimistasud, litsentsilepingud ja muud moodused, mida võib pidada varjatud kasumi väljaviimiseks omavad enamasti majanduslikku sisu. See, et Maksuameti võimekus kontrollida ettevõttesiseste tehingute (siirdehindade) põhjendatust ja õigsust peab kasvama on fakt nii Eestis kui mujal Euroopas. See aga ei tähenda, et maksusüsteemi muutma peaks. Ka koheselt puhkevas valimisdebatis soovitaksin vältida väiteid, et Eestist on võimalik kasumit maksustamata välja viia. See ei ole tõestamist leidnud. Samuti ei vasta tõele, et Eesti ettevõtted ei maksa tulumaksu. Maksavad küll, see moodustab stabiilselt üle 5% riigieelarve maksutuludest.

Maksusüsteemi „poleerimine“ detailides on vältimatu. See aga, et olemasolev süsteemi sobib hästi nii kriisis kui kasvuperioodil, on saanud tubli toetuse. Võttes arvesse seda, et mitmed ettevõtted on täna kasvufaasis, mõni isegi alguses tagasi, nagu ka üheksakümnendate lõpus, lisab kindlust toetuda olemasolevale ettevõtete tulumaksustamise süsteemile.

Siim Raie
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

* Uuring “Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule” Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Advokaadibüroo Glimstedt, 2010.